26 oktoober 2005



Esmaspäeval oli taaskord "väsitav" tööpäev, hommikul sõitsin Tartusse, seal asjatasin veidi, edasi suundusin Oravale, teel tegin väikese kõrvalepõike Veriora asulas Tiina söögikohas, päris head toidud seal. Oraval veetsin tunnikese ning hakkasingi tagasi sõitma, päevläbi auto juhtimine kuulub meil ametijuhendisse vist. Õhtul käisin veel jooksmas , 7 km paari kiirendusega (kets all ringi ei käinud) aga juba oli külm joosta.

Teisipäev olin juba pealinnas üldiselt, vahepeal pidi siia-sinna kimama, näiteks korra Keilas ära käima. Õhtul taas jooksuots, seekord 12 km ja pimedas otsalambiga, valgust näitasid 3 LED-i. Joosta oli samakülm, heal juhul saame järgmisel nädalal oma kauaoodatud Crafti jooksuriided kätte.

22 oktoober 2005

masendav

masendav saab olema Tallinna uus linnavolikogu, viimati juhtus sedasi umbes tsaari ajal. Lihtsalt masendav. Huvitav, mis oleks saanud siis, kui parlamentäärid-ministrid ei oleks saanud osaleda, ilmselt ei oleks üks masendav partei niipalju hääli saanud. masendav. Täpsemalt sellest siin.

19 oktoober 2005

Andrei Hvostov on eelviimases Ekspressis 6dast oktoobrist taaskord huvitava kirjatüki avaldanud, seekord pealkirjaga "Ood kohukesele". Iganädalane haritud inimese lingvistiline pilotaaz. Nauditav lugemine.

Esimene külm

Täna hommikul autot käivitades oli esiklaas jääs aga termomeeter näitas +2. Kuna mul jääkaabitsat polnud siis lahendasin olukorra klaasipesu vedelikuga. Samas oli tööle sõites pool teed termomeetri näit -2, peaks hakkama vist talveks valmistuma, õnneks tee veel libe ei olnud. Kuidagi ootamatult sai suvi otsa, nagu iga aasta....

18 oktoober 2005

10võistluse vol 1 kukkus igav välja, endal lugedes hakkas ka igav. Seega teen lühemalt.

Niisiis oli meil 15okt Audentese hallis järjekordne ühepäevane 10võistlus. Eelmise aasta tulemus 3801 punkti vajas ületamist, eesmärgiks oli 4000 punkti. Osales seekord 20 spordihunti, umbes pooled neist olid Tallinna Sadama spordiklubist, kellega meil oli omaette võistlusmoment.

Alad ise olid järgmised: 60m jooks/kaugushüpe/kuulitõuge/kõrgushüpe/400m jooks/60m tõkkejooks/kettaheide/teivashüpe/odavise/1500m jooks. Ja vastavad tulemused: 7,91/4,90/11,11/1,45/61,82/11,42/19,48/2,20/37,63/5.09,3 ning kokku andis see 3870 punkti. Üldises konkurentsis sain juba kolmandat aastat järjest teise koha. Eraldi igast alast võiks väikese jutu kirjutada aga see oleks juba väike novell. Üldiselt võttes jäin enda tulemusega rahule, eesmärki küll ei täitnud aga samas tuli väike punktilisa ja seekord jälle suutsin end viimase alaga 4dalt kohalt teiseks joosta. Negatiivse üllatusena olid aladest vaid kettaheide ja kõrgushüpe, kus ma sain vastavalt umbes 5,5m ja 10cm kehvema tulemuse kui eelmisel aastal, mis punktides oli umbes 100 ja 70 miinuspunkti, positiivset oli palju rohkem, mitmel alal parandasin ju tulemust.

Kokkuvõtteks oli igati huvitav üritus, konkurents oli normaalne, võistlejaid palju, mingeid tõrkeid ei tekkinud ning kokkuvõtteks ei olnud ka kordagi kahju, et Mercury hooaja lõpuüritusele "Aasta Kets" ei läinud. Kahjuks kaotas klubi osa oma väärtusest/põnevusest minujaoks eelmise aasta lõpul seoses ühe näotu sündmusega. Kuigi inimesed seal on samad siis midagi olulist on kadunud.

Täna on kolmas päev peale üritust ja lihasevalu hakkab tasapisi taanduma :)

13 oktoober 2005

Ainult komöödiafilmis või minuga

Täna hakkasin tööjuures uksest välja minema, et kohvitass puhtaks pesta. kabineti uks avaneb sissepoole. Kuidagi suutsin panna jala ukse avanemise teele ette ja samalajal avasin ust ja liikusin automaatselt edasi kuna tavaliselt uks ju avaneb sedasi. Aga uks kohtus mu jalaga ja põrkas tagasi ning kohtus mu kulmuga. Kõmmdi käis. Kulm veidi katki ja veri väljas. Kahmasin meie toas olevast külmkapist esimese külma eseme, milleks osutus Aura 0,5 l pohlamaitseline vesi ja panin haavale. Kulm on nüüd turses aga õnneks mitte väga. Samas on seda koguaeg praegu tunda. Aga kuidas saab olla nii krdi käpard, et endale uksega vastu kulmu virutab, aru ma ei mõista. Täpselt nagu mõnes komöödiafilmis selle erinevusega, et seal ei ole osatäitjal haavu ega verd kunagi näha.

12 oktoober 2005

Esmaspäeval oli hea lihtne päev, kodust Tartusse ja sealt Oravale, Oraval sai veidi ringi vaadatud, tagasiteel Verioras söömas käidus ja Tartu kaudu uuesti koju. Ja oligi tööpäev läbi. Edasi-tagasi kulus 550km, enamus tööpäevast kulus siis roolitaga olles. Õhtul väike jooksuots.

Teisip ei viitsinud jooksma minna, väsimus oli, mõnus oli näiteks Presidendi Pilsnerit libistada õhtul. Hea kerge õlu, 4,2% ainult.

Kolmap käisin arsti juures, ta soovitas veidi Betaserc annust vähendada. Nädalaga on ravim veidi mõjunud aga päris sama ikka pole mis enne. Õhtul jooksma, vaja laupäevaseks võistluseks valmistuda. Eelhääletamisel peaks ka käima.

10 oktoober 2005

Rabajooks


Pühapäeval oli traditsiooniline Rabajooks. Nagu ikka tuli endale suured eesmärgid seada, et neid ületada ja nagu juba tavaks, tuli vähemalt Kirtile pähe teha (hea on muidugi unistada). Kahjuks Kirtit seal ei hoomanud aga sisemine tiiger oli kell 8 ülesse äratatud ja vajas taltsutamist. Laupäeval tegin veel lühikese trenni 7 km, proovisin jalgu rabajooksuks lahti joosta aga jalad oli jooksu ajal hoopis suht väsinud, ei usu, et ma neid kuhugi sisse jooksin. Pühapäeval ärgates oli väsind olek. Esmane mõte oli, et eilane jooks oli liiast aga ilmselt ikka ei olnud. Kell hakkas 11 saama, mingi kohalik asjapulk sai ümara mikrofoni kätte, võrdlemisi arusaamatult pobises sinna, ilmselt oli seal helivõimendusega veidi puusse pandud. Aga mis sellest ikka, peaasi, et kohe kostus 5,4,3,2 ... vist hüüti ka start aga stardipüstoli pauk võttis viimased kahtlused, et kas ta nüüd ikka luges sekundeid või hoopis sente katkises taskus. Final countdown.... Pulsivöö funkas, suht arhailine Polari kell näitas stardihetkel pulsiks 102. Tavaline näit võistluste stardis minujaoks. Esimesed paarsada meetrit oli sõbralik küünarnukitunne aga kuna rada ju 4m umbes lai ja mitusada jooksuhunti tormas korraga minema, siis kuulub nügimine asja juurde, ei midagi üllatavat aga samas ka suht viisakas. Esimene km möödus 3:20, tempo tundus veidi kiire aga ei hakanud seda eriti langetama ka, pulss oli 180 alles. Järgmine km sildi juures näitas kell 7:05 ehk km möödus 3:45, ilmselt oli kas esimene km post veidi alla km või siis teine km post veidi kaugemal. Pulss jätkas tõusmist 185ni, juba mõtlesin et kas ikka pean järgmised 4km sedasi vastu. Edasi möödusidki km-d 3:40 ja 4:10 tempoga siltide järgi aga ilmselt ei olnud sildid ikkagi nende õigete kohatde peal, kuna üritasin enamvähem tempot hoida. 4km sildi juures hakkas väsimus tunda andma, keegi keeras hapnikutoru veidi kinni ka, pulss oli juba 193. Võtsin veidi tempot alla, tagant sai paar jooksuhunti mööda. 6da km-ni lippasin sedasi, viimased 300m üritasin veidi kiirendada, sain paar tüüpi kätte ja juba lõpp paistiski. Viimased kiired sammud, tagant tundus liginevat üks naisterahvas, kelleks osutus naiste absoluutarvestuses teiseks tulnud jooksja, õnneks jäin finishis temast ette, ajaks sain 23:23, pulss oli lõpus 198. Sügisel 2004 jooksin selle raja 24:10ga, 2005a kevadel 24:11, nüüd siis asjalik parandus ajale. Veidi võiks juba muret tunda, et ammu ei ole pulssi enam üle 200 saanud aga ilmselt ei pea selleüle väga muret tundma, oleks lõpp paarsada meetrit edasi olnud, eks oleks 200ni tõusnud ka. Täna tegin lõdvestava 12km jooksuotsa peale, kuigi lihased eriti valusad eilsest ei olnud (saun ja sobivas koguses õlut teeb imet) siis lihased olid tühjad, selline madala tempoga cruise control oli.

Järgmiseks ürituseks on laupäeval ühepäevane 10võistlus, seal vaja 4000 punkti täis saada. Loodame parimat.

05 oktoober 2005

Täna sain teada, et Ehitajate teel ei olegi Mustamäe haigla vaid mingi muu asutus (ei hakanud arstilt uurima, et mis täpselt siis on, võimalik, et Mustamäe polikliinik) aga õnneks sobis arsti saatekiri sinna ka. Arst tuvastas sisekõrva turse, mis pidavat mul põhjustama pearinglust. Imelik, et see turse veel 4 kuud peale kukkumist mul on aga eks arst teab neid asju paremini kui mina. Kirjutas mingid tabletid, mida tuleb võtta, et turse tagasi tõmbuks ja pearinglus väheneks ja kaoks. Nädalapärast on uus raund arstijuures.

04 oktoober 2005

Vereproov

Eile sain vereproovi tulemused teada: rauda on 12,9 mingit ühikut, norm on 10-21 ühikut, seega veidi vähe. Hemoglobiininumber oli 157 g/l, FIS laseb meessuusatajaid starti kuni 170-ga, seega on mul see number enamvähem hea, aasta tagasi oli veel 151. Muud kaltsiumid-kaaliumid-jne olid ka korras. Homme saab teada, mis neuroloog asjast arvab.

03 oktoober 2005

Suunto Games ja muu



Eelmise nädala teine pool läks suht sportlikult. Kolmapäeval oli meil jalgpallis sõpruskohtumine Edelaraudtee esindusega Kalevi staadionil. Mängisime 2x30 minutit, päris kohtunik oli isegi väljakul, et asi päris omasoodu ei läheks. Algus oli paljutõotav, juba esimese rünnakuga pandi meid suure surve alla ja mingil ajahetkel avanes tänu meie meeskonna "oskuslikule" mängijale vastastel väravasaldo, enda trahvikastis pole suurt mõtet veel väravaette sööta, kui keegi sind peale võtab aga mõni tainapea sellest aru ei saa. Nu aegapikku avanes meilgi paar väravavõimalust ega ebaõnn oli meie poolel 12daks mängijaks, alati jäi kas veidi pallist puudu või siis lendas pall paar meetrit üle värava. Teine poolaeg oli enamvähem esimese koopia, meile löödi samuti 1 värav, aga ebaõnn seiras meid ka siis, ei saanudki palli vastaste väravasse, kokku 0:2 kaotus.

Neljapäeval olid jalad suht valusad ja väsinud, ju nad pole pideva spurtimise ja muu sellise jalgpalli iseärasustega harjunud, õnneks oli kavas nagunii puhkepäev. Reedel olid jalad veel valusamad ja kangemad, õhtul läksin jooksma, tegin 5km, et lihased veidi pehmemaks saada aga lihased olid täitsa tühjad. Netu power, netu....

Laup hommikul läksime Mati perega Suunto Gamesile, seal läks veidi kehvemini, kui lootsin. Tunda andis endiselt jalgpallimatš, enne starti võtsin ibumaxi tableti sisse, et reielihased nii valusad poleks. Aga samas tegin metsas ka mitu lihtsat viga, ilmselt peaks paar aastat veel nöörirada joosta, enne kui tõsisema rajaga tutvust teen :) Õhtul oli pasta polognese ja rumm koolaga, elik kõik peibutised, milleks sinna üritusele üldse mindud sai. Seekord juhtus selline piinlik lugu, et veidi jäi pastat järgi nind veel kummalisem oli see, et koola sai enne rummi otsa. Pühap õnneks pohmakat polnud, jald olid ikka väsinud ja sedasi läksin siis metsa lippama. Taas oli tunne, et peaks selle krdi nööriraja teema ikka endale eesmärgiks võtma, lihtsalt ebardlikult lihtsaid vigu sai tehtud. Õnneks piinlik endal veel ei ole :) Üldisemalt võttes mulle Avo Veermäe joonistatud kaardid siiski meeldivad, hästi saab aru, mida on tahetud kaardil näidata. Kõik tartukandi mehed selle omadusega kahjuks ei hiilga.

Tallinna tagasijõudnuna käisime Matikuga veel Sõpruse pst Pingpongi hiinakas, kahmasime makarone kanalihaga, mis olid väga nämmad. Õhtul sai saunas käidud ja paar õllet sisse libistatud, see mõjus väga positiivselt väsinud kehale.

Täna üritasin päeval päikesevarjutust ka vaadata aga Päike oli liiga ere, et täpselt näha. Läbi auto akna ja 2e päikeseprilli siiski nägin, et ülevalt oli väike osa puudu. Asi seegi.

Õhtul peaks vereproovi tulemused teada saama. Seniks uimerdan niisama.