31 detsember 2006

Aastalõpu numbrid

Täna saab aasta otsa, aeg teha kokkuvõtteid. Jooksmisega seotud trenni sai tehtud 2035km (aastane kasv 13%), aega kulus selleks 201h ja 19 min (aastane kasv 3,5%). Täna tegin ühe pikema ja hästi rahuliku otsa, 16,8km ajaga 1:55:47, so 6:54min/km, max pulss 154, keskm 143. Peale trenni näitas kaal 83,5kg (500gr täpsusega), BMI on 28.2.

Head vorsti- ja kapsasöömise isu ning suurt janu tänaseks õhtaks. Mingu ka pauk taevasse lahti.

Uuel aastal uue hooga.

28 detsember 2006

Forerunner 305-te nillimas

Täna käisin Pirital paadipoes vaatamas endale ühte kinki. Kuna keegi, vaatamata üleskutsele, seda teinud ei ole, siis pidi ise asja üle tsekkama. Forerunner 305 on suurem kui ta pildilt paistab, ülikonnaga sellist asja kindlasti ei kanna (ülikonnaga on spordikella kandmine üldse kahtlane, eksole) ja vabal ajal on ta ka pisut liiga suur. Jooksmise jaoks ilmselt sobiva suurusega ekraan, kuhu mahub piisavalt infi ilma luubita lugemiseks. Poes müüjana tegutsenud ebamäärases vanuses naisterahvas oli ilmselgelt elust, jõuludest ja merevaatest tülpinud, ehe näide milline on parim antireklaam poele. Kui oleks valida, siis seda poodi ma küll ei sooviks enam külastada. Mis puudutab aga kella, siis poes kohapeal on asja hinnaks 4900, neti kaudu tellides 4655kr. Õnneks või kahjuks seda kella niiväga vaja ei ole, joostes oleks küll tore teada saada GPS-i kaudu, kui mitu km on täpselt joostud ja pärast kodus raalist vaadata, kus täpselt sai joostud aga praegune Polar Protrainer XT töötab piisavalt hästi enda ettenähtud valdkonnas elik pulsinäitajana. Forerunner 305 pidi isegi metsas orienteerudes satelliidiga ühendust saama, seega oleks tegu huvitava asjaga. Naada paduumat.

Peregruz

Eile oli plaan teha lühike trenn, nii 7km. Enne jooksu astusin kaalule, seal hakkas kohe "Peregruz" kiri suurelt vilkuma. Egas midagi, plaanitud 7km asemel lippasin hästi rahulikus tempos hoopis 15km. Kuna ees ootab veel 2 suurt söömis-joomis õhtut, siis ei hakka see aasta enam kaalu piiramisega vaeva nägema, vähemalt 1 uueaasta lubadus on nüüd teada.

27 detsember 2006

Eile hommikul oli üle nädala taaskord selline tunne kurgus, et võiks jooksma minna. Very much rahuliku tempoga 12km, joosta oli muidugi raske. Jõuluaeg möödus mõistagi süües-juues. kuna joosta ei saanud. Enne jõule olnud lopendavad tekspüksid muutusid paari päevaga liibukateks, millega võiks kasvõi estraadile minna 80daid meenutama.

23 detsember 2006

Sedasi rallit ei sõida

Nina umbes ja kurk valus - sedasi joosta ei saa ja rallit ei sõida. Seks aastaks on jooksud ilmselt joostud.

22 detsember 2006

Jõulupreemia

Teisipäeval tuli keset päeva SMS, saatjaks Hansabank. Kontole laekus korralik jõulupreemia, mis peaks olema väljundiks tehtud töö eest. Arvele tuli 1770kr. Ei teadnud kohe, mida sellise rahahulgaga pihta hakata, täiesti eelarve väline rahaports. Ei ole lihtsalt võimlik, et kedagi veel paremini hinnatakse ;)

20 detsember 2006

Jõulukink mulle

Kui keegi tahab teha mulle jõulukinki, siis see oleks 1 võimalus.

Keskerakonna populism

Täna hommikul avastasin Lasnagorskis mööda kanalit sõites, et kohukesepartei on ülesse seadnud enese reklaami iga viadukti külge, mis kanalis asub. Loosungid olid sisutühjad, stiil oli omane tema vennaspartei kodumaale, kus suurte loosungitega ülistati kommunismi rajajaid ja lubati 4a plaan 5aastaga täita. Iga sõna selles lauses oli arusaadav aga kokku moodustas tühipalja sõnamulina. Mille üle on mul ühtepidi hea meel ja teistpidi kurb meel. Sellised mõttetud loosingid näitavad ühestküljest ära partei taseme ja lauba kõrguse, teisest küljest aga kahjuks näitavad kui kõrgelt hindab see partei Lasnagorski elanike mõtlemisvõimet ja IQ taset. Esimene telereklaam, mille pekinägu telesse see valimishooaeg saatis, oli vastandumine Refermoerakonna lubadustele, et me ei jõua 15a oodata ja kohe on pappi vaja. Tegelikult tohutu hämamine, kuivõrd oravapartei käis välja visiooni 15aastaks, mida pikinägu hakkas nüüd materdama, näidates ära, et neil endil mingit visooni pole. Pealegi pole oravapartei öelnud, et raha ei saa, nagu Kohukesekunn väidab. Tühipaljas populism. Eelmistel valimistel hävis reform justnimelt sellega, et neil endil polnud mingit ideed, ainuke millega valimistele tuldi, oli see, et ärge pekinägu valige. Mida nad ise pakuksid, see jäi selgusetuks. Nüüd astus pekinägu ise samale rehale. Masendav.

Tänane Äripäev kirjutab, et Tallinna Vesi ehitas välja veidi üle poole lubatud torustikest aga küsib raha täismahu eest ja linnavalitsus on sellega päri. Kui veidi meenutada, siis mõni aeg tagasi oli Keskerakond opositsioonis, kui Tallinna Vee aktsiad erastati ja kõige suurem vaenlane oli sellele justnimelt Keskerakond. Tookord lubas Keskerakond, et hoiab vee hinna kontrolli all (mäletab keegi, kuigas Heimar Lenk istus teleklipis vanni serval ja sulges veekraani?), erinevalt ühest teisest parteist, kes läbi aktsiate võõrandamise tehingu pidavat koguaeg vee hinda tahtma tõsta. Ei läinudki palju aega, kui Keskerakond oli võimul ja millega nad hakkama said vee hinna kontrolli all hoidmise asemel: iga aasta tõuseb vee hind umbes 10%. Järjekordne populism. Masendav.

Kõige viimane, mida Keskerakond on teles näidanud, on klipp nende lubadustest ja tegudest. Seal oli üks lubadus emapalga ümber, et nemad lubasid seda ja nüüd on asi tehtud. Asi oli aga hoopis teistmoodi, nimelt oli Keskerakond üks suurimaid emapalga vastaseid. Täpselt põhjust teab muidugi vaid pekinägu, aga üks võimalik variant on selline: kuna nende toetajaskond on enamasti madalapalgaline ja põhiharidusega eestikeelt kõnelev maarahvas ja venekeelne elanikkond, kelle palk jääb alla Eesti keskmisele. Kui nüüd nõustuda emapalgaga, siis saab lapse sünnitamise eest Keskerakonna valija palju vähem raha kui mõne teise partei toetaja ning seda ei saa ju mitte lubada, et keegi rohkem saab. Samuti nagu ollakse vastu Aljoša äraviimisele seetõttu, et see vähendaks Keskerakonna populaarsust. Täiesti masendav partei. Nad ei tegele sellega, et Eesti elu kuidagi edasi viia ja paremaks teha vaid tegeletakse ainult sellega, et endale populaarsust võita teatava elanikkonna seas. Masendav.

EDIT: paar asja tuli veel meelde. Paar aastat tagasi, kui Eesti hakaks astuma Euroopa Liitu, avaldasid kõik erakonnad enda seisukoha Euroopa Liidu küsimuses. Peaaegu kõik. Keskerakond muudkui vaikis ja lükkas otsustamise volikogule. Ka volikogul ei avaldanud nad arvamust, kas nad on poolt või vastu vaid lasid volikogul hääletada inimestel vastavalt nende südametunnistusele. Ja volikogu hääletustulemus oli negatiitvse iseloomuga EL-i suhtes. Kahju, et sellistes tähtsates asjades on populistidel suu nagu vett täis.

Eelmine nädal, kui tuli välja, et sm Filatov, kes soovib saada Eesti kodanikuks, on toetanud Eesti vastu suunatud propagandaga filmi tegemist, arvas üks mees, et kas siis Palmarul tuleks kodakondsus ära võtta kuivõrd ta olevat raha eraldanud Rüütli vastase filmi tegemiseks. Esiteks ei olnud tegemist Rüütli vastase filmiga, vaid kokkuvõttega tema sõnavõttudest, ning teiseks teab üks mees väga hästi, et vastavalt põhiseadusele ei saa kodakondsust ära võtta inimeselt (küll aga saab keelduda seda andmast). Järjekordne udutamine, mees räägib mingit suvalist häma suust välja, et teemalt pinget maha saada.

Kokkuvõtteks on lihtsalt vastik, milline hämamine ja udutamine muudkui käib. Ja siis imestatakse, miks inimesed ei usalda poliitikuid ja ei taha valimas käia.

15 detsember 2006

Ilvese käkerdis

Aasta alguse poole käisin Ilveses ja soetasin ühe treeningdressi. Õnneks sain selle teatud põhjustel soodsa hinnaga, muidu on tegemist ikkagi päris kalli tootega. Dress on ise Soft-shell materjalist, mudeli nime ei mäleta täpselt, hallikas-punane lahendus. Toode on mugav, pehme ning peaks olema tuule ja veekindlam kui tavaline nö Marati dress. Asi õnneks ei ole üldse materjalis vaid lukkudes hoopis. Nii pükste kui ülemise osa tõmblukk katkesid 2-e nädalase vahega. Katkemise põhjustas üks peenest traadist vahelüli, mis ühendab luku kinni ja lahtitõmbamiseks kasutatavat asjandust (ma ei teagi kuidas seda nimetatakse), kust võetakse kinni ja sikutatakse ning lukku ennast, see traaditükk läheb läbi lukuavause ja on otseseks kokkupuutepunktiks lukuga. Selline on siis lukk praegu:



Selline on lukk originaalis, õnneks on dressika taskute lukk veel vastu pidanud, kuigi need on täpselt samasugused lukud. Ilmselt ainult paarinädala küsimus, millal need ka katki läevad:



Lühidalt öeldes on korralikule dressile pandud küll stiilsed lukud aga nende kvaliteet on alal igasusgust arvestust, mis teeb selle dressi edaspidise kasutamise võimatuks. On vist mõtetu siin kirjeldama hakata, kas ma järgmise toote võtan Ilvesest või mõnest teisest firmast, kus on vähemalt korralikud lukud pandud, mitte mingid Kopli kuurialuse lukutehase käkerdised.

Prahast tagasi

Välismaalt naksti tagasi. Sain targemaks ka.

Lennata on lahe. Tagasitulles oli kõva tuul, lennuk käitus nagu pesu nööripeal lehvides aga Tallinnas maandus edukalt, kapten oli tasemel. Tallinna lennuväli on võrreldes kasvõi Praha lennuväljaga iga paras küla lennuväli. Mõni võiks lausa arvata, et sellise lennuväljaga meid EU-sse küll ei võetaks. Tšehhi rahvuslik lennukompanii on veel üks nendest, kes pakuvad pardal tasuta süüa ja seda protseduuri saab sooritada metallist tööriistadega. Lend möödus isegi kiiremini kui ajagraafik ette nägi. Muudest tööga seotud asjadest ei hakka miljoneid lugejaid vaevama, pigem muud asjaolud panen kirja. Hotellis, mis evis 4 *-i, olid tööl väga lahed töötajad. Ei pahandatud isegi siis kui me kell 24 kohaliku aja järgi baarist jooki tellisime, kuigi ametlikult suleti hotelli baar kell 23. Kui kellelgi on vaja seal riigis tähtsaid lauseid suust välja öelda, siis annan väikse vihje:

Jesta jedno pivo, prosim - Palun veel üks õlu
Djekuji - Aitäh

Lätlased teavad Eesti elust üllatavalt palju. Kasvõi seda, et Bushi visiidi ajal oli üks aff pepu paljaks koorinud hja meediasse saanud, et auto kihlveoga saada. Seda nad küll ei teadnud, miks ta üldse sellest ilma jäi.
Äitäh ei ole mõtet Lätis öelda, see kõlab neil tõlkes umbes nagu eesel. Et kui teenindaja toob sulle näiteks uued vardad ja lõngakera või kasvõi kohvi, siis ei ole mõtet talle öelda aitähh.

12 detsember 2006

Getting high and back

Kott on pakitet, varsti tõmman jehat lennukiga. Neljapäeva õhtal olen loodetavasti tagasi palju targemana mõningatest maailma asjadest. Lennata on mõnus, igas lennnukis on ühesugune pinin, kui lennukisse astuda. Isegi kui ammu ei ole seda kuulnud siis tuleb see kohe meelde, kui uuesti kusagil kuuled. Ootan põnevusega.

Pühapäevast veel: ma täpsemalt ei teagi, mis värk tervisega oli, igatahes oleks iga minut üle 50minuti jooksu tähendanud ränka ületreeningut. 46min oli peaaegu max, mis too päev jaksasin. Eile jõudsin nii hilja koju, märss oli ka pakkimata, seega otsustasin tegeleda lapse ja märsiga, kui higine jooksuring pimedas teha.

11 detsember 2006

Ladna nädalavahetus

Reedel oli aastalõpu vastuvõtt Vanemuises. Kohal oli hunnik töökaaslasi, külalisi karvaseid ja sulelisi, Neinar Seli, Kati Toots, vabariigi Teine mees Hr Varek ja muud tegelinskid. Oli süüa, oli juua, kuna olin kaine roolijoodik, siis tegelesin peamiselt esimese tegevusega. Asi see õhtul siis 200km Tartust koju sõita.

Laup käisin jooksmas, I. pidi ka sauna tulema aga hakkas põnnama. Õhtul tegin mõned toniseerivad koksid, tuunisin me kodulehte ja magama läksin 2 paiku öösel.

Pühap läks uni kell 10 koos lapsega. Sõin, vegeteerisin, läksin jooksma. Võrreldes eilsega nigu öö ja päev, absoluutselt joosta ei jaksanud, selline tavaline jõuetus ja vässa oli peal. Ilmselt oli tegu kokside mõjuga lihaste tegevusele. Midagi muud progressiivset ei teinudki. Ladna nädalavahetus seega.

07 detsember 2006

Reedel sain Dingo plaadi kätte, ooteaeg alla 2 nädala. Nüüdseks on see muidugi ribadeks kuulatud

Sama päev sain Buffalo wifi ruuteri kätte. Võtsin selle kuna sain selle konkurentsitult parima hinnaga kätte. Tänud Näu Näubergile. Loodetavasti on mokad magusad ;)

Esmaspäeval sporti ei teinud.

Teisipäeval oli meil ühistrenn. Trummis lippasime ringi. Enesetunne oli päris ok, tempo oli vist sama mis eelmine kord aga hoopis mõnusam oli joosta. Keskm pulss tuli küll 163 aga ei olnud mingi hetk rasket tunnet. Mõnel mehel oli max pull väiksem kui mul keskmine, seega on viga ikkagi minu pekis.

Eile korvpall õhtul ja esimesed õlled peale laupäevast sauna

Täna ilma trennita hulgi õllesid, et organismi äkilise seisundi muutusega mitte šokki viia :)

Homem on meil aastapäeva vastuvõtt Tartus

06 detsember 2006

Hiinlased tegutsevad

Krt. Tahtsin panna uudise Vista kohta aga miskipärast ei jää venekeelne tekst alles peale avaldamist.

Tuleb teha screenshott sellest uudisest ja pildina siia ülesse panna:

03 detsember 2006

C-koondise laagri teine treeningpäev

Eilsega võrreldes ei ole endiselt midagi muutunud: uusi koondise (kandi)taate ei ole tekkinud, seetõttu käisin tänagi üksi jooksmas. 12 km rahuliku tempoga. Aeg 7:04 min/km, max pulss 151, keskm 140. Päris raske on nii aeglaselt joosta. Nagu Risto eelmises kirjutise kohta tabavalt arvas, olen veel hullemas saiavormis kui tema ja nii see ilmselt ongi. Arvatavasti teispäeviti, kui me koos käime jooksmas, on tempo teiste jaoks täpselt paras ja mul "vormi" tõttu pulss liiga kõrge. Järgmine kord teisipäeval vaatan, kas üldse naiste pundis jaksan joosta...

02 detsember 2006

C-koondise laager

Kuna klubi C-koondises kedagi muud peale minu ei ole siis tegin treeninglaagri üksi. Kavas oli umbes 15km hästi rahuliku tempoga. Jälgisin pulssi, et ta enamvähem 140-145 oleks, nagu Risto soovitas. Kodus haaksin SE K700-le külge käedvaba ühenduse, millega saab raadiot kuulata. Tuunisin moblas raadio 102,1 Mz ehk Power Hit radio peale, pistsin ühe kõrvaklapist nööbi kõrva ja minek.ee. Kuna puhkus on päris pikaks veninud ja õllemeistrid teevad endisest paremaid õllesid ja muu sellest tulenev, siis tuli joosta rahuliku tempoga, et pulss õiges vahemikus püsiks. Jooksutempo oli muidugi sarnane Leida Sevruki omale aga ei lasknud end sellest segada, läbi raskuste tähtede poole. Kodus lõin kella seisma ja sisestasin andmed Excelisse, tulemuseks 6:59 min/km, trenniajaks tuli 1:46:10. Suvel jooksin sama distantsi veel 1:19-ga umbes... Õhtul saun ja sikspakk.

29 november 2006

Alla ühe hobujõu

Teisipäevane trenn Trummis oli uus tase. Halvas mõttes muidugi. Pühapäevane 15km ja esmaspäeva õhtune korvpall oli jalad ära väsitanud aga siiski tundsin enne jooksu, et peaks jõudma. Peale esimest 5km suusaraja ringi tsekkisin ühel lauskmaa osal pulssi: 171. Liiga palju talvise mõnusa trenni kohta. Jäin kohe grupist maha, ei näe mõtet sellisel hullul kimamisel, kellelegi pole vaja midagi ju tõestada. Ja kui me konkurentsitult kõige kiiremini ringe jookseme, teised inimesed-laskesuusatajad ja kergejõustiklased jooksevad meist ikka tunduvalt aeglasemini, siis ma arvan, et me ei ole mitte õigel teel. Vene k öeldakse: dumat nada, ne prõgat. Talvel tuleks teha madala pulsiga (130-140-150 kuidas kellelegi) mahtu hoopis. Võib muidugi olla, et selline kõrge pulss oli eilse tempo juures ainult minul, teistel võis vabalt olla 140 juures aga miskipärast ma seda ei usu. Ega need suusaraja ringid eriti sobilikud mahutrenniks ole, 3 rasket tõusu igal ringil.

Taaskord on hakanud sääre luuümbruse põletik valu tegema, mõlemal jalal korraga, lisaks veel teist nädalat valusad olevad põlved, kokkuvõtteks ei olnud eile mingit jooksumõnu vaid vastik kannatamine läbi valu. Jooksujõudu on ka alla ühe hobujõu.

28 november 2006

Põõsas

Eile õhtul umbes kell 21.50 jõudsin Tondi Selveri juurde autoga. Mõtlesin, kas suundun läbi kesklinna ja kanali või keeran paremale Järvevana pikendusele, et ehk ei ole veel teed kinni pandud. Esimene takistus oli Silberauto juures, jus 1 sõidurida oli juba suletud, ümber pollari saani lasti õnneks Järvevanasse edasi. Jõudsin siis Järvevana ja Tartu mnt ristmikule, kell oli umbes 21.50, sealt lasti ka edukat edasi. Suund edasi Peterburi teele, Majaka rist oli juba kinni pandud, sealt autosid Tartu mnt suunas enam ei lastud. Kiire tankimine Vesse Nestes, Elqoteci tõus oli ka juba ära blokitud eravärvids politsei Totota Corolla, reg nr 701... poolt. Sain ühena viimastest läbi Järvevana ja Peterburi mnt enne nende sulgemist sõita. Korraks telkiis isegi hea tunne, mis olks vähemalt topelt sama kehv olnud, kui oleksin jäänud hr Põõsa tuleku tõttu seisma.

25 november 2006

Hea aasta

Enne Clupp 26 minekut käisin kinos vaatamas filmi Hea aasta (A Good Year). Eelmisest kinoskäigust ongi umbes 2a möödas. Filmiga jäin rahule, 2h head ajaviidet. Russeli-poiss tegi päris hea esituse, silmailu jagus otse-tüüpi meesinimestele samuti, eriti filmi lõpus. Pikemalt ei hakka kirjutama filmist, eks seda teevad mõned osavamad sõnasepad, kasvõi Ain Seppik, Elmar Sepp aga miks ma mitte Evelyn Sepp, kes see nädal pakkus uskumatu väljaütlemise Lart Maari kohta.
Eilne trajektoor (kuni veel meeles on):
Coca-Cola plaza-Englishman Pub-Club26-Bonnie&Clyde-Rock Cafe-Amigo-Karu pubi (vist oli ikka sellenimeline urgas Sauna ja Viru tänava nurgal)

24 november 2006

Negatiivne post

Viimase 2e päevaga on juhtunud liiga palju negatiivseid asju:
*Töövõtja jäi haledalt vahele petmiskatselt, kui lumi oli lõplikult ära sulanud ja tõde tuli välja. Pool päeva pidi nendega riidlema. Esmaspäeva hommikul tulevad aru andma. Väsitav.
*Töövõtja laadis terve hunniku uut materjali utiliseerimiks mineva materjali sekka, kuigi selle uue materjaligagi on raske seis, lihtsalt ei nii palju kui vaja oleks ja seda nad teavad väga hästi. Kuidas saab sellistel üldse ISO-sertifikaat olla?? Arusaamatu.
*Kutt kallas eile veini uue (3 päeva vana) rüperaali peale, loodetavasti raal ikka veel töötab. Masendav.
*Plikal pandi täna bussis seljakotist mobla pihta (eelmisest analoogsest seigast oligi juba mitu kuud möödas aga mõni ikka ei õpi). Kohutav.
*Täna kuulsin, et hea hinnaga ruuterit ei saagi. Sõnu ei jagu.
*Ise olen ka teist päeva täitsa väsinud, kuigi pole sportinud ja maganud enamvähem korralikult.

Juua tahaks. Ootan õhtut

23 november 2006

Sport on ebatervislik

Teisipäevane ühistrenn möödus raskelt. Tempo oli veidi rahulikum, nii 5:10 min/km aga enesetunne oli terve päev kehv, väsimus oli sees vähese une tõttu, vasaku jala põlves oli mingi kaootiline valu ja sama jala sääreluu ümbert samuti.

Eile paistsin korvpalli platsil silma. Kahjuks ainult sellega, et tegin hulgaliselt korvalt möödaviskeid ja muud tehnilist praaki. Ühe valusa puuka parema jala reielihasele sain ka. Kuna mõlemad minimatšid võitsime minu "pingutusest" hoolimata, siis olin täiesti ära teeninud 2 õlut kodus. Aga et asi kindel on, realiseerisin 2 õllet veel :)

20 november 2006

Palju õnne Grete



palju õnne Grete sulle esimese sünnipäeva puhul.

19 november 2006

Dingo

Just tellisin endale Laseringist Dingo plaadi 20 Suosikkia 175 kr-ga, kätte saab 10-30 päeva jooksul. Enamus peaksid olema lahedad lood.

16 november 2006

Kuidas tegelikult trnerofka meil on

Saabumine treeningbaasi. Nobedalt riiete vahetus, vahepeal repliikide vahetus.
Kell 17.58 saabub M jooksuga, astub majja sisse. Veel jõuab teha mõned venitusliigutused ja käpikud sõrmeotsa suruda. Kell 18 stardib multivõistkond jooksurajale, maja nurgas lüüakse pulsimeetriga varustatet kell käima. 3 sirget esimese tõusuni, milleks on Hobukas, mööduvad päevapoliitilistel teemadel lobisedes, nagu Kofi Annani võimalik jätkamine ÜRO peasekretäri rollis või siis kummast soost oli ikkagi Sipsik, esialgu jaksavad veel kõik aktiivselt lobiseda, samas mingit turuvarblaste jutuvadinat ka pole olnd. Esimese tõusu alguses vahetub teema tirimise peale, kes esimesena mäkke jõuab jne, üldtreengu teemadel ühesõnaga. Glehni pargis kroku juurde jõudes hakakb esimene 2,5km ring, kohe lisatakse tempot, reeglina jutt vaibub veidi. Mäe otsas tahaks juba õhku ahmida ja lõõtsa vahetada aga ei lasta. Sama tempoga möödub esimene ring, teine ring on arusaamatul kombel 10-20sek kiirem kui esimene. Enam suurt ei räägita, sõnad ei soostu suust väljuma. Kolmas ring on tavaliselt kõige kiirem, ainuke lootus on jõuda lõpuni joosta. Mis nendega juhtub, kes grupist maha jäävad, pajatan kohe. Neljas ring on taastumine, juba jõuab kõik kogunenud mõtted orienteerumisest ja üldkehalisest ettevalmistumisest õllega või ilma lagedale tuua, suu on taas rääkimisvõimeline. Peale neljandat ringi suund mäest alla, Hobukas on allasuunas palju meelsamini läbitav muide. Enne majani jõudmist hüüab M teede ristumiskohas, vahetult enne "Anna teed" märki tsau ning grupp sportlasi suundub majja. Maja nurgas seisatab kella. Nüüd siis sellest, mis nendega juhtub, kes otsustavad grupist maha jääda ja rahulikuma tempoga joosta. Kui tegemist ei ole just hüppeliigese, põlve või mõne muu tõsise vigastusega, nagu P-ga viimati ühel laskumisel juhtus, päris rõve raksatus oli isegi kuulda, siis need mahajääjad peavad kõigi seljad vedela seebiga dushiruumis puhtaks pesema. Senimaani pole keegi soostunud maha jääma...

15 november 2006

Ühe hooaja kokkuvõte

Vesa Taanila (tema blogi olen juba mõnda aega lugenud, sissekandeid on vähe aga sõnaseadmise kvaliteet kaalub kvantiteedi ülesse), kes on muidu üsna tugev orienteeruja, kirjutab enda kodulehel eelmisest hooajast:

Kausianalyysi 2006 – Missä mentiin metsään?

Vuosi sitten perinteisiä pylväitä ruutupaperille rustaillessa optimismi kukoisti ja jääkaapin oveen naulittiin teesit, joilla menestys olisi tuleva, jälleen kerran. Göteborgin talvesta oli tarkoitus ottaa kaikki irti ja palata kotisuomeen kesän alussa ennennäkemättömässä kunnossa. Uusi harjoitusympäristö motivoikin ennätysmäisen lyhyen rospuuttokauden jälkeen saman tien varsin kurinalaiseen ja tehokkaaseen harjoitteluun. Ruotsalaiseen tyyliin maanantaisin jumpattiin ja sählättiin, tiistaisin vedeltiin intervalleja, keskiviikkoaamuisin distanssia, torstaisin viriteltiin otsalamppua ja viikonloppuisin sitten taas snabbdistanssia ja distanssia. Tähän selkään piti sitten tietenkin tehdä ne omat reenit. Marraskuun pimeinä ja sateisina viikkoina harjoittelun päämäärätkin alkoivat pikkuhiljaa kirkastua, seuranvaihdon myötä tavoitteiksi kirjattiin maajoukkuepaikka, suurviestivoitto ja SM-mitali.

Lähtökohdat kauteen olivatkin varsin herkulliset. Ruotsin länsirannikolle ei pysyvää lumipeitettä ollut tullut vuosikymmeniin, loistavat harjoitusmaastot lähestulkoon kotiovelta ja motivoivaa harjoitusseuraa oli aina saatavilla. Toinen nilkka oli toki harjoituskauteen lähtiessä täysin soirossa, mutta vinkuvien nilkkatukien avulla kaiken oli tarkoitus onnistua ongelmitta. Ensimmäisen kerran metsään mentiinkin jo hyvissä ajoin ennen joulua, kun uuteen rytmiin totuttelu oli edelleen vaiheessa. Yhteisharjoituksissa ei tulokkaan pää luonnollisestikaan kestänyt vaan lähestulkoon aina mentiin kovaa, suunnattoman kovaa, näyttämisenhalun siivittämänä. Tosiasia, että uuden seuran miehistä lähestulkoon jokainen liikahti kovalla alustalla kovaa ei saanut haitata, vaan aina oli pysyttävä mukana, mielellään edellä. Lisäksi oli luonnollisesti harjoiteltava eniten ja harjoituksista ei saanut tinkiä jos jalat vain väsymykseltä kantoivat. Vähitellen oma rytmi harjoitteluun kuitenkin löytyi omat kantapäät vilkkuivatkin yhä useammin kärkiletkoissa suunnistajien törmäillessä intervalliharjoituksissaan Delsjön ahtaalla ulkoilutiellä. Talven harjoittelu kokonaisuudessaan vaikuttikin omaan silmään ja ehkä jopa ulospäin olleen varsin mallillaan. Koko ajan mentiin tosiasiassa limiteillä ja liian usein niiden yläpuolella. Eräs omaan päähän takomani totuus harjoittelussa ja harjoittelulla jatkuvasti kilpailemisesta oli kuitenkin unohtunut hyvän aikaa sitten. Vähempikin olisi riittänyt ja silloin jälki olisi ollut varmasti parempaa. Nyt pitkiltä lenkeiltä raahauduttiin liian usein puolikuolleena kotiovelle ja seuraavana päivänä mentiin taas uudestaan kovaa. Tiistain soppalautasen ääreen tultiin harvemmin vetrein lihaksin. Palautuminen yksittäisistä harjoituksista oli mitä oli ja väsyneenä mentiin aina vaan eteenpäin. Joskus jatkuva harjoitusväsymys konkretisoitui harjoituksissa, mutta useimmiten väsymykseen ei kuitenkaan reagoinut, kulku oli kuitenkin usein varsin kohtuullinen vaikka elimistö olikin kaukana tuoreesta. Väliin sattunut pöljä päivä käsittämättömän kulun kera valoi sitten uskoa oikeasta suunnasta.

Edellisestä huolimatta olotila talven harjoituksissa oli siis kuitenkin yleensä varsin hyvä. Kommentit ”kändes bra” ja ”kanon” löytyvätkin harjoituspäiväkirjan lehdiltä tiiviillä frekvenssillä. Kevään koittaessa kaikki olikin ulospäin varsin mallillaan. Kilpailukautta odoteltiin vesi kielellä, olihan koko talvi vedettykin varsin kilpailunomaista reeniä. Tammikuussa Göteborgiin satanut lumipeite ei ottanut sulaakseen ennen maaliskuun loppua mikä teki talven harjoittelusta jos mahdollista entistäkin rankempaa. Maastossahan oli kuitenkin harjoiteltava jatkuvasti, niinhän kaikki seudulla olivat tottuneet tekemään ja siellähän allekirjoittanutkin kulki letkan mukana päivästä ja viikosta toiseen. Sukset odottelivat narikassa kotisuomessa, vaikka hiihtokelit olivatkin kohdillaan. Mitäs sitä hiihtämään kun juoksemaankin pääsee. Maaliskuun harjoitusluvut kertovat paljon 78 tuntia, joista 19 mentiin kovaa. Spring Cupissa sankarin viittaa pakotettiin hartioille ja kaikki näytti hyvälle. Miksei toisaalta olisi näyttänyt, oli vedetty kovaa kuukausitolkulla ja kulku oli kohdillaan. Usko menon parantumiseen oli yhä korkealla, vielähän ei oltu herkistelty sekuntiakaan. Tosiasiassa maalit rapisivat jo tässä vaiheessa umpiruosteisesta pohjasta, joka vain odotti että nastari puhkaisisi siihen lopulta miehenmentävän reiän.

Huhtikuu ja kilpailukausi käynnistyi mukavissa merkeissä. Lisää reeniä koneeseen, kun kerran tuntuu kestävän. Parin mahatautipäivän ansiosta homma pysyi vielä jotenkuten puikoissa. Pääsiäisviikonloppuna kroppa ei kuitenkaan ottanut toipuakseen perjantain kilpailurykäisystä. Mitään kunnon palautteluahan ei edelleenkään sallittu ennen eikä jälkeen kilpailun. Elitserien-avauksessa jalat olivat tyhjät kuin kaivo saharassa, mutta hieman kevyemmän ohjelman ansiosta EM-katsastuksiin löytyi kohtuullinen kulku. Olotila lähtöviivalla ei kuitenkaan ollut enää yhtä luottavainen kuin harjoituksissa pari kolme viikkoa aikaisemmin, jotain oli pielessä. Kovapohjaisessa maastossa pystyi kuitenkin polkemaan kohtuullisella menestyksellä. Seurajohdon luottamus kantoi Tiomilaan ankkuriosuuden verran. Edelleen tasaisella ja kovapohjaisella vauhti oli varsin tyydyttävää, mutta ei kärkiletkan muutkaan miehet huippukunnossa olleet.

Tässä vaiheessa pelin olisi voinut puhaltaa poikki ja hakea vielä oikeea suuntaa, mutta eihän menestyksen hetkellä tahtia voi suinkaan hellittää. Toukokuussa ralli jatkui varsin kovana ja kun mukaan laskettiin vielä kilpailemisesta ja matkustuksesta johtunut lisärasitus ei palautuminen enää onnistunut varsinkaan kun sitä ei edes mietitty. Oli vain lyötävä lisää vettä myllyyn. Toukokuinen Nordic Meeting kuvastaa hyvin tilannetta: Sprintistä helpohkosti voitto ja luottamus omiin kykyihin jälleen korkeampiin sfääreihin, seuraavan päivän keskimatkalla menestyksettömyyden kykeni laittamaan vielä virheiden piikkiin, vaikka tosiasiassa palautuminen lyhyestä sprinttirykäisystä ei pohjan pehmetessä enää onnistunut. Normaalimatkan taaperrus olikin enää säälittävää yritystä pelastaa uppoava laiva äyskäröimällä pois sisäänvuotanutta vettä. Koko toukokuuta leimasikin kasvava epävarmuus omasta fysiikasta ja huonojen päivien lisääntyminen kalenterissa.

Koitti paluu Suomeen, SM-sprintissä kulku oli kaikkea muuta kuin hyvää, mutta sijoitus oli kuitenkin sen verran kohtuullinen, jotta vieläkään usko itseen ei päässyt romahtamaan. Kesäkuun alussa Säkylän leirillä arkkuun naulailtiin sitten viimeisiä nauloja. Kovaa ja paljon, loppuunpalanutta kynttilää poltettiin vielä kerran molemmista päistä. Tämän reissun jälkeen ei enää noustukaan pinnalle kuin pariin otteeseen haukkaamaan nopeasti happea. Jukola piti suuren uhon voimalla voittaa, mutta koko Ruotsin länsirannikkohan oli käytännöllisesti katsoen montussa. Kovaahan kaikki olivat vetäneet koko talven ja Tiomilassa oltiin odotetusti kunnossa. Tulos olikin jälkikäteen katsoen odotetunlainen. Tämän jälkeen alkoi sarja projekteja, joilla haettiin vielä hetkellistä tärkeiden kilpailujen edellyttämää suorituskykyä. Kaikki pelastusveneetkin tuntuivat jo vuotavan kun suunta oli alamäkeen, tietä ylös ei enää ollut, pohja oli pettänyt. Kainuun MM-katsastuksissa tulostaulu näytti jälleen paremmalta mitä totuus edellytti. Katsastusten pitkän matkan yleisörastilta muistan edelleen sanat: ”Nää miehet ei enää tuu”. Tanskan MM-katsastuksiin lähtiessä luottamus itseen oli jo varsin vähissä, uskottelin itselleni että tavoitteet oli jo saavutettu kun kerran täällä oltiin. Kilpailut menivät sen mukaisesti. Ei mihinkään. Takareisi sentään vihoitteli sen verran ankarasti, että syyt voitiin heitellä edelleen muualle. Turha on kuitenkaan itkeä katkennutta airoa kun veneen pohjassa on jo reikä.

Vielä kerran matka suuntautui kuitenkin harjoitusleirille. Rukalta oli tarkoitus hakea vauhtia Opiskelijoiden MM-kilpailuihin ja syksyn SM:iin. Kroppa oli kuitenkin pumpattu kesän mittaan jo niin tyhjäksi, ettei harjoittelusta liiemmin saanut irti. Yksi kova harjoitus ja mies oli aivan rikki. Seuraavana päivänä hajosi sentään nilkka ja asia konkretisoitui. Jälleen kerran yhteenlaskettiin 1+1=3 ja viimeisen pelastusrenkaan avulla oli tarkoitus kellua Slovakian kilpailuihin. Pitkä lenkki Oulangan kansallispuistossa leirin päätteeksi ja mies oli jälleen kerran aivan niitissä. Syvemmällä kuin koskaan koko kauden aikana tähän mennessä.

Tuli opiskelijoiden MM-kilpailut ja jalkapohja osoitti jälleen kerran kohti taivasta. Uponnut laiva löysi asentonsa syvällä pohjassa. Peli oli puhallettava poikki. Onneksi nilkka hajosi tuolloin ja loppusyksyn vääjäämättömän pitkä alamäki päättyi leikkaussaliin.

Ull trenerofka

Eilne trenerofka oli kõike muud kui mee lakkumine. 12,1 km ajaga 59:36, max pulss 181, keskm 168. Ilmne vastandumine kõikidele tunnustatud treeningmetoodikatele. Muidu vast ei olekski tempo nii kõrgeks läinud kui P poleks üritanud M-le järgi joosta, kes omakorda tõmbas päris hea hooga. Alguses sai rajal juttugi aetud aga tempo mõjus ilmselt kõigile ja juttu jäi aina vähemaks. Ullumeelne tirimine, ma ütlen. Loodetavasti joostakse järgmine kord mõistliku tempoga.

14 november 2006

Puhas mõnu

Eile õhtul käisin Soku hallis korvpalli mängimas, viimati põrgatasin saalis palli 23 jaanuar. Iga algus on raske, täna on muidugi veel raskem, selga on valus ja jalad valutavad, seega puhas mõnu sportimisest. Täna õhtul umbes tunniajane tirimine klubikaaslastega, õhtul saab ilmselt keele vestile.

Eile toodi mulle tööle uus monitor ka, Samsungi 20" SyncMaster 205BW. Exceliga on hea tööd teha, kõik mahub ekraanile ära aga netis surfamiseks pole ta just parim variant, resolutsioon on 1680x1050. Silmad on juba praegu krõllis.

10 november 2006

Eksistentsiaalsed küsimused

On mõned küsimused siin elus, millele ma ei oska kohe kuidagi vastust leida. Paar-kolm, mis kohe meelde tulevad, oleksid järgmised:

- Mismoodi saab moos ikkagi lutsukommi sisse?
- Kuidas loomad öösel pimedas metsas liiguvad? See küsimus turgatas pähe mul esmaspäeva hommikul, kui hakkasin veel pimedas tööle sõitma ja 50m enne autot hüppasid 2 kitse teele ja kallasid metsa edasi. Kuidas nad ikkagi liikuda saavad, inimestel on ju vaja otsalampi vms. Kas neil on nägemine muus valgusespektris?
- Kuidas ikkagi kreem nahasisse saab ja mis siis edasi juhtub? Kui näiteks määrida nahale jalakreemi, siis peaks see kreem nahka imenduma. Kuidas oskab kreem sinna nahka imenduda? Mis saab kreemist edasi, kui ta on mingil kummalisel moel naha alla saanud? Haihtub laiali? Laguneb molekulideks? Mis seda põhjustab? Mis kujul on seesama kreem naha all kui naha peal on tegemist valge poolvedela moodustisega?

Basso

Täna käisin Bassos söömas. Päevapastaks oli kanapenne juustukastmes, nämma ma ütleksin. Kuna tavalise päevaprae portsjon on Bassos ikka arulagedalt väike, siis olengi seal söömas käinud ainult siis kui päevapastaks on kana, lõhe vms penne. Iga päev tulevad päevapakkumised meilile, mõnikord küll alles peale 12-st aga hea on teada, mida pakutakse, ei pea huupi valima. Margitil oli täna seal viimane tööpäev. Ta on mu lemmik klienditeenidaja, teretama hakkasime siis kui ma talvel ükskord kurtsin, et kurk on haige ja jõle sant on olla ning palusin sooja teed, ning tal oli täpselt sama lugu. Tõele au andes ega ma teisi kodanikke seal ei teagi ;)

Gazzag

Ise olen ka saanud paar meili Gazzag teemal aga ma pole seal end registreerinud. Kopin ühest blogist leitud jutu Gazzagi kohta:

Gazzag on täpselt selline tavaline hale koopia Orkutist nagu näiteks Hi5. Põhjus, miks ma sellest üldse jutustan siin, on see, et sellised plagiaadsed lehed nagu Gazzag, ei peaks saama üldse mitte hulgim kasutajaid, kuna nad lihtsalt ei vääri. Jah, see on meie endi otsustada, kas see tutvumis-sõprade lehekülg on kasulik ja huvitav, aga siiski. Ma liitusin selle lehega mõneks päevaks isegi ja veendusin, et tegemist on tõeliselt haleda lehega. Kohe ükski asi ei meelita Orkutit maha jätma ja Gazzagile panustama. Kui aus olla, pole ühtegi sellist ketilehte ju tarvis. Aga Orkut siiski täidab mingeid eesmärke ja las ta siis juba olla. Esimeste üle kohut ei mõista.

Gazzag oli mõne päeva jooksul väga aeglane, ebamugav kasutada ning tõeliselt kole. Põhjus, miks mulle kutseid saadetakse, on selles, et seal on väga kaval nõks - annad neile oma google'i (Orkut) parooli ja kasutajanime ja nad saadavad ise (loe: spämmivad) su sõprade mailboksidesse kutsed. Selle mugava nipiga inimesed kaasa lähevadki ja nii mitmed kümned kutsed minu postkasti potsatavadki.

Õnneks on sel lehel ka link tänu millele saab enda profiili kustutada. Kuid õnnetuseks on see, et need kutsed jätkuvalt ründavad minu postkasti. Jah, need on mu enda sõbrad, kes mind sinna kutsuvad, kuid ma ei usu, et sõpruse kinnitamiseks on vaja olla sõber igal orkutilaadsel leheküljel. Ma ei pane siiski neid kutseid pahaks, aga ma usun, et nii mõnedki on kutse saatnud, kuna neid on nii kutsutud ja ega kõik nii mässumeelsed ka pole. Mina Gazzagisse oma nägu rohkem siiski ei näita ja leian, et see site ei vääri ka uusi liikmeid.

EDIT: lisatud vahepeal viide kaotsisolnud blogile, kust ma selle teksti leidsin

Sardimandid

Eile käisid meil mardisandid. 3 last, kes olid näo mustemaks värvinud, laulsid 2 laulu. Need olid ikka päris pikad laulud, mei mingit 8 rida ja vask, pikkus mahtus mõlemal samas Eurivisioonile nõutava 3min sisse ära. Lapsed said lahkudes kommi ja soovisid meile viljakuseõnne :))

Õhtul tuli Dr House ja see mees rocks. Sarkasmist läbiimbunud mees mulle meeldib, see on pool selle seriaali alustalast.

08 november 2006

Eile sulgesin Tallinki positsiooni, kahjumiks tuli 4600 eeku. Nimetagem seda koolirahaks, tuleb ikkagi targemaid investeerimisgurusid uskuda, kes enne IPO-t soovitasid seda mitte osta.

Õhtul oli klubi esimene ühisjooks sel sügisel. Umbes 12km läbimiseks kulus 1:06, täna jalad ei olegi valusad, kergelt väsinud vaid.

06 november 2006

kõik puhuvad, mina ka

Täna tööle sõites lülitasin kohe 4veo sisse, päris hästi seisis auto teepeal kuigu suvekad on all. Hommikul ma kindel ei olnud, kas spordikas käivitub üldse, ma ükspäev unustasin pagasniku tule sees põlema aga ilusti käivittus. Linnas toimus kiire autovahetus, ülehomme peaks enda auto taas tagasi saama, seniakaua sõidan taaskord ühe Avensisega. Esmamulje, nagu sellest tranduletist ikka, on postiivne, isegi 1,6l vabalthingav liigub erksalt linnavahel. peale seda sõitsin office suunas, Tehnika tänavalt keerasin paremale, Rohu tänavale (vist on ikka Rohu) ja kohe hoomasin, et toimub aktsioon: kõik puhuvad ehk vastupidavuse kontroll, kas jõuab ikka 5sek puhkuda politsei torru. Katse läbisin edukalt, tunnistati sõidukõlbulikuks, kahjuks ei antud meeneks seda toru kaasa. Lõunale täna kahjuks ei jõudnud, päevotsa pidi tööd tegema aga päris valmis ei jõudnud. Homme jätkan.

05 november 2006

Tegin seda

2 päeva järjest olen seda teinud. Vanus trügib vägisi peale ja selles eas ei viitsi seda iga päev teha nagunii, pealegi võib see vabalt ka ebatervislik olla, kõrge vererõhk, kiirenenud pulss jne. Kuigi pärast on mõnus higine olla, käid korra dushiall ja lõõgastud mõnuga. Täna tegin seda jälle, päris pikalt tuli välja, veidi üle tunni. Nüüd tulin just saunast. Mõnus on 2 päeva järjest jooksmas käia.

02 november 2006

Vanhoja sananlaskuja

Eile tuli selline meil:

Subject : Vanhoja sananlaskuja



* Lopussa on aika ihme, jos seisoo.
* Se mikä ei tapa, se vituttaa.
* Itseäni olen aina kiittänyt ja kiitosta on riittänyt.
* Happamia sanoi vihreä kettu rauhoittavista.
* Odottavan aika on yleensä alle tunti.
* Tili tuli, tili meni. Näkikö kukaan kumpaakaan tilannetta?
* Parempi pää täynnä, kun kymmenen oksalla.
* Ruoho ON vihreämpää aidan toisella puolella.
* Sen vie verottaja minkä kylvää.
* Niin makaa kun sattuu sammumaan.
* Tulin, näin ja koitin sormella.
* Laatta on heitetty.
* Ei naukku pahaa tee.
* Viina on viisaiden luoma.
* ABS miehen tiellä pitää.
* Omena anuksessa pitää homot loitolla.
* Itku pienestä kalusta.
* Kahden aina kalliimpi.
* Ken leikistä suuttuu, se ottakoon diapamin.
* Niin metsä vastaa kun hallusinaatiot haluaa.
* Lähti kuin svetlana ikkunaostoksilta vaasankadulla.
* Velka on veli otettaessa, veljenpoika sen maksaa, kun takauksen antoi.
* Valheella on lyhet jäljet, ellei käytä väärää passia.
* Avainrengas on kätevä pikku härveli, jonka ansiosta voit hukata kaikki avaimesi kerralla.
* Hölkkää, niin kuolet terveempänä.
* Idiootit pitävät yllä järjestystä, nerot hallitsevat kaaoksen.
* Ihmiset ovat kuin viinit, huonot muuttuvat vanhoina happamiksi, hyvät tulevat vanhetessaan yhä paremmiksi.
* Ihmisillä, jotka väittävät, etteivät anna pikkuasioiden häiritä itseään, ei ole koskaan ollut hyttysiä makuuhuoneessaan.
* Ihmisiä on kolmenlaisia. Niitä, jotka osaavat laskea, ja niitä, jotka eivät osaa.
* Kukaan ei ole hyödytön. Aina voi olla edes huonona esimerkkinä.
* Kun on korviaan myöten kusessa, on parempi pitää suunsa kiinni.
* Kysyvä ei tieltä eksy, hän on jo eksynyt.
* Meille on annettu kaksi lahjaa, joita tulisi käyttää mahdollisimman paljon -huumori ja mielikuvitus. Mielikuvitus korvaa sen, mitä emme ole ja huumori auttaa meitä hyväksymään sen mitä olemme.
* Miehiä on kahta eri tyyppiä. Niitä jotka pitävät kaikkia naisia pikkutyttöinä ja niitä jotka käyttäytyvät niin kuin nainen olisi heidän äitinsä.
* Minkä nuorena oppii, sen vanhana unohtaa.
* Mitä enemmän asioita tietää, sen enemmän tietää asioita, joita ei tiedä.
* Naiset pitävät hiljaisista miehistä, he luulevat heidän kuuntelevan.
* Naura ongelmillesi, niin kaikki muutkin tekevät.
* Pessimismi on aivan turhaa, ei se auta kuitenkaan mitään.
* Pitäisi olla tikka. Saisi elantonsa takomalla päätään puuhun.
* Raha on ikuista, vain taskut vaihtuvat.
* Se viimeksi nauraa, joka hitaimmin ajattelee.

01 november 2006

Tapa, ruuter ja asjad

Eile ja täna käisin Tapal, mõlemal päeval sain läbimärjaks nigu hüljes. Et külmetõbi ei üllataks, manustasin profülaktilises mõttes konjakit peale kojujõudmist. Täna jõudsin enne tööpäeva lõppu koju...

Hommikul oli plaan õhtupoole jooksma minna aga kuna olin juba kodujõuds läbimärg ja külm pesitses kontides ning väljas oli kõike muud kui trenniilm, siis otsustasin täna mitte jooksma minna. Sellevõrra väiksem ületreenituse oht ka muidugi :)

Tänu preili Näu Näubergile õnnestub hea hinnaga Buffalo wifi ruuter osta. Veidi varun kannatust, asja peaks kätte saama paari nädala pärast.

oktoobri läbisõit

Oktoobri läbisõit oli Harju keskmine - 5300km, sellest umbes 250km Susuuka Viagraga.

30 oktoober 2006

VJ Integrator vs Silva K100

Olles kandnud mõlemat orienteerumisjalatsit, võiks paar rida kirjutada mõlema jalatsi headest ja halbadest külgedest läbi isikliku kogemuse prisma.

VJ Integrator
selline on Vj Integrator, 2004 a mudel.


Silva K100
selline on Silva K100.

VJ Integrator vs Silva K100
Siin on mõlemad jalatsid koos

Mõlema jalatsi maksumus oli 1300 eeku, Integrator on ostetud 02 juuli 2004, K100 04 mai 2006. Integratoriga on tänaseks läbitud enamvähem 320km, K100-ga 200km. Selle ajaga on loomulikult mõlemad jalatsid veidi lagunenud, aga häving on toimunud huvitaval kombel jalatsite erinevades osades, samas on osad asjad neil sarnased.

VJ Integrator on pealt kaetud ilmselt õhukese nahakihiga, mis rägastikus, liivas ja soos joostes on loomulikult veidi kulunud. Samuti on minu arvates Integratori ninaosa veidi nõrgema konstruktsiooniga, selle jalatsiga olid pidevalt varbad valusad. Samas on jalatsi nina liimitud tugeva liimiga, mingit talla lahtitulemist pole veel hoomanud. Silva K100 on pealt kaetud kevlari kihiga, mis muudab selle pealisosa loomulikult vastupidavamaks ning ka ninaosa tundub olevat parem kui Integratoril. Jalatsi ninaosa seevastu on aga liimitud mingi odava liimiga, juba peale paari esimest neljapäevakut oli ninaosa irdunud, nagu on näha alloleval pildil:

K100 nina

Orienteerumisjalatsi üks osa on naelad, mis peaksid kaljudel ja kasvõi märjal puul pakkuma paremat pidamist. Naelte kinnitus on neil jalatsitel täiesti erinev. Integratoril on naelad jalatsi põhja valatud, mis peaks tagama nende parema kinnituse ja pikaaelisuse. 320km mööda metsasid joostes on jalatsile siiski sedavõrd mõjunud, et osad naelad on alt irdunud:
Integratori naelad

Silva K100 tald on lahendatud teistmoodi: talla alla on liimitud või sulatatud korgid, mille sisse on pandud naelad. Esmapilgul tundub ok olema aga see tunne on petlik, see lahendus on kehvem kui Integratoril, need korgid lendasid suhteliselt ruttu alt ära:
K100 naelad
Lihtsalt veidi ebamugav on mittetasase tallaga joosta.

Siin mõlemad tallad kõrvuti:
jalatsite tallad

Mööda asfalti ja kruusateid on joosta Integratoriga parem, tal on paksem põhi ilmselt. K100 puhul on näiteks asfaldil joostes tunda, kuidas naelad suruvad läbi jalatsi talla päkale, samuti on kruusasel teel vägagi hästi tunda jala alla jäävad kivid.

Nööride kinnitus on samuti lahendatud erinevalt: K100-l on kasutusel aasad ja Integratoril on tehtud augud jalatsi sisse. Seni on vastupidavam Integratori lahendus, ükski auk ei ole välja veninud ega katki läinud, mille tõttu püsivad kõik paelad paremini kinni. K100-l läks üks nööriaas päris varakult katki. Samuti on nöörid ise Integratoril paremad, peale 2te aastat ei ole nad näidanud mingeid väsimuse märke, samas läksid Silva paelad ruttu katki. Kuna ma panen nööriga igakord paelad kinni, et nad metsas lahti ei tuleks, siis saavad nöörid pidevasti liimiga rebimisest head vatti. Siin pole jälle konkurenti Integratorile, mille paelad on enamvähem samasugused nagu ostes, Silva paelad läksid tupsuliseks ruttu. Silva pael koosneb 2st kihist, väljas on pehmem kiht, mis kaitseb paela sees olevat tugevamat kihti. Just see paela ümbritsev pehme kiht on halb, 2kuud peale ostmist hakkas sisemine pael elama erinevat elu välisest paelast ja ma pidin kasutusele võtma Integratori paelad. Pildil oleval K100-le ongi installeeritud Integratori paelad.

Põhjus, miks ma Integratoriga enam joosta ei saanud, on näha uduselt ebamääraselt alloleval pildil:
Integratori kand
Integratoril on kannaosa lahendatud mingil huvitaval meetodil. Tegu on tugeva lahendusega, mis sisaldab endas ilmselt plastmassi aga samas on just see ka põhjuseks, miks ma sellega enam joosta ei saanud. Nimelt on mingi tugev osa kannas veidi deformeerunud sissepoole, hõõrudes kanda ja mõjudes igatmoodi pärssivalt selle jalatsi jalgapanemisele. Samuti on Integratoril halb lisaomadus muutuda number väiksemaks, kevadel ja peale väikest orienteerumispausi tuleb joosta kas varbad kronksus või enne jalatsi jalgapanekut ta märjaks teha, mille tulemusena venib nahk veidi pikemaks ja tekib taas inimväärne tunne. K100 kannaosa kohta ei oska midagi halba kosta, ühtegi ebameeldivat elamust pole seetõttu saanud.

Kokkuvõtteks on mõlemal mudelil omad head ja vead, K100 puhul kaaluvad vead selgelt head ülesse, Integratori puhul jääb asi enamvähem viiki. Järgmiseks jalatsiks valin ise Integratori. Hea jooksujalats oleks selline: Integratori tald koos naeltega, talla liim, nöörid, K100 jalatsi struktuur ja pealispind

Üks asi mõlema jalatsi kohta veel: jalatsi liist on mõlema firma jalatsil veidi deformeerunud, mistõttu ei ole jalats just kaldpinnal (piki mäekülge ülesse või alla) joostes eriti mugav.

28 oktoober 2006

Elektritu

Eile öösel, kui kell pool 3 koju jõudsime,siis loomulikult ei olnud elektrit. Koduteel olid ka mitmed puud teele langenud, õnneks sai nendest teepervelt sõites mööda. Kodus korkisin Henessy VS-i lahti ja tegin kiired kehasoojenduse lonkusud enne tudimist.Toas oli selleks hetkeks 15,9 kraadi... Palkmaja on hea aga sobib siiski pigem suvemajaks. Täna päeval umbes kella 13 paiku tuli elekter tagasi.

26 oktoober 2006

Stiimul aitas

Eile arvas K, et enne tuleb tal palgapäev ja ostab samal päeval endale uued trenniriided kui ma jooksma lähen. See kõlas nagu märjale härjale punase rätikuga vehkimine ning kojujõudnuna ma riietusin spordirõivastesse ja käisingi jooksmas. Laiskus oli suur aga stiimul oli veel suurem. 7,6km ja 42:09, max pulss 168, avg 159 (pulss on viimasel ajal kõrgeks läinud, ilmselge suurenenud pekikihi ja vähese treenituse tunnus). Pärast sai rahuliku südame ja langenud pulsiga 4 Originaali neerude suunas libistatud.

Vaatasin just selle kuu trenniandmeid ja selgus, et võin jänni jääda. Jänn on vähemalt 10h ja 100km jooksu kuus aga hetkel on vastavad näitajad 6:38 ja 70km. Nädalavahetusel tuleb rasket tööd teha,et mitte jänni jääda. Bowlingus on jänn muide 100 punni.

Ruuteritest:
Buffalo isendi saab OnOffist 790kr, seal saab realiseerida veel 10% soodustuse, kokku siis umbes 710kr. Linksys 54GL-i saab kõige soodsamalt 990kr Signi raalipoest. 54GL on sisult sama mis oli 54G ver4, mis on üldiselt hea. Küsimus on nüüd kas 280 enamkrooni on seda investeeringut väärt või realiseeriks selle summa hoopis mõistlikumalt ja ostaks õlut hoopis???

25 oktoober 2006

WIFI ruuterit vaja

Põhimõtteliselt oleks vaja WIFI ruuterit. Hetkel on silm pidama jäänud Buffalo Airstation WHR-G54S ja Linksys WRT54GS (või ka lihtsalt G) peal. On kellelgi kogemust nende isenditega või oskab keegi midagi muud soovitada??

24 oktoober 2006

Firefox 2

on saadaval siin Veidi varu aega, sest hetkel on server päris umbes

Laiskus endiselt

Kiire pilk trennitabelile paljastas kurva tõe: 63km ja umbes 6h trenni see kuu on liiga vähe aga samas on iga päev sellina laiskus peale töölt tulles ja isegi nädalavahetusel peal, et ei viitsi jooksmas käia. Õnneks on ka mõnedel meie klubi ässadel sama seis. Et kui novembris hakkame koos jooksmas käima, siis oleme ühtemoodi nõrgad, va ässad,kes isegi laiseldes on tugevad.

23 oktoober 2006

Tänane Tamsalu õnnetus

Täna hommikul oli valus laks Tamsalu kandis ülesõidul, paneelidega veokas sõitis diislile ette, diisli kiirus peaks seal olema 120km/h,ülesõidu ligidal on kurv...
Pildid räägivad rohkem kui sõnad.





20 oktoober 2006

Black Ice

Eile hommikul tutvusin see sügishooaeg esimest korda musta jääga. Teepinnal olid näha selgelt auto veeremise jäljed, kuigi vihma sadas, siis vihmaga need jäljed haihtuvad nobedalt. Kiire pidurikontroll avaldas saladuse: tee oli libe. Edasi sõitsin juba rahulikumalt: üle saja eriti kiirus ei tõusnd.

19 oktoober 2006

Susuka Viagra

Olude sunnil sõidan paar päeva Susuka Viagraga. Odomeeter näitab veel kesist läbisõitu, 13800km vaid. Isiklik kogemus on olemas kahest eelmisest Viagra mudelist. Mõned asjad aga tunduvad olema igavesed (Mitsubishi näiteks reklaamib kui Timantit ovat ikuisia ehk Diamonds are forever). Näiteks hüppab auto teepeal nagu kits, mingit rahulikku kulgemist selle saaniga pole lootagi. Omati lubati olevasolevale mudelile sõltumatut tagavedrustust aga kasu sellest pole eriti olnud. Mõned teised sama suurusjärku autod nagu Toyota Rav4 ja Hyundai Santa Fe on sellest pahest priid. Teiseks on uksed, mis käivad samamoodi kinni nagu laudauksed: raskelt ja vastiku pauguga. Kolmandaks on Viagral erinevalt 2st eelmisest mudelist ainult pidev nelivedu ja seda ei saa välja lülitada. See mõjub loomulikult kütusekulule aga rohkem on tunda seda linnas sõites, auto lihtsalt liigub tihkelt. Tagaosas juba midagi nagiseb, nii uuel autol ei tohiks seda küll olla. Midagi head ka: esituled on vähemalt huvitava valgustusega. Üldiselt mingit sõidumõnu selle autoga ei ole, punktist A punkti C ta kohale viib aga see on ma enamvähem kõik, punkti C jõudnuna on sul selg suure tõenäosusega märg ja kohustuslik särgivahetus on ees. See auto imeb.

18 oktoober 2006

Surm

Eile käisin ühe töökaaslase matustel krematooriumis. Kurb päev oli eile, mees lahkus peale rasket haigust ainult 49a vanusena. Minu jaoks on arusaamatu see, et osades kultuurides on inimese surm nagu pidu, rõõmustatakse. Kuskilt maast-madalast õpetatakse neid ilmselt, et kui inimene sureb, siis pole vaja kurvastada vaid hoopis pidutseda. Aru ma ei mõista seda.

17 oktoober 2006

Antsud tähtedega

Pühapäeval tuli Kanal2-st saade Antsud tähtedega. Ilmselt on siin ainest polulaarseks saateks, esinevad ju tuntud inimesed. Samas mind see saade teps mitte ei huvita, paema meelega vaatsin hoopis teises toas ETV-st Eesti kriminulli, Madal lend vms, võis täitsa tsekata. Aga asjajuurde: Grete, kes saab reedel 11 kuuseks, sattus vaatama koos teistega saadet Antsud tähtedega ning hakkas muusika saatel tantsima, õõtsus ja vehkis kätega. Hästi armas oli. Ise vaatan ilmselt Antsud tähtedega finaali, varem tõesti ei paku huvi.

16 oktoober 2006

Seks korraks on kriips all

Seks korraks on kriips all. Pikk joon sai hooajale alla tõmmatet Tuksi kaardil, kus ma olin Aasta Ketsi rajameister. Esimene ring meestel 4,3km ilusas metsas, naistel 2,8km, peale seda pressi/joogipunkt ja kaardivahetus teiseks ringiks. Kohustuslik oli tarbida kas 1 0,3l õlu, siider, longero või siis 1 topsitäis (umbes 150ml) veini. Vein kulistati kõige nobedamalt alla, samas oli õllejoojaid seal kõige enam. Teine ring oli meestel 1,5km, naistel 1km, üllatusena tegin need kaardid mustvalged aga mets oli lihtne ja probleeme vist kellelgi ei tekkinud. Pärast oli üllatusena vabavisked, 3 viset ja 2 viset pidi sisse saama, iga mitte sisseläinud vise tõi 45sek trahvi ajale lisaks. Pärast loosis igaüks veel endale trahviminutit, vahemik oli 0-4 ja sedasi me selle aasta üldvõitja teada saimegi, L ja I olid parimad jalatsid see aasta. Kahjuks pidi muidu esikoha võitnud tiimi tühistama, seal oli 1 osaleja võtnud ühe punni 2 korda, Numbrilaagri teema. Peale võistlust oli päris mõnus saunalaval Linkin Parki plaati kuulata ja õllet libistada.

Hooaeg üldiselt oli selline nagu ootasin, st kehv :))) Kokku tuli vaid 1 hea jooks, millega ise rahule jäin, teistes viskas ikka vimkasid sisse. Egas muud kui järgmiseks hooajaks peab hakkama varsti trenni tegema, esialgu saab veel luuslanki lasta. Märtsi keskpaigani umbes ;)

Ja ärgum unustatagum, et varsti tuleb kõik kellad taha keerata!!!

Õllesigar seebiks

Ükspäev tuli isu õllekõrvale midagi ampsata. Mõeldud-tehtud, koduteel ostsin poest Rakvere Õllesigareid. Kodus korgin õlle lahti, ampsan esimesest sigarist ampsu ja oh üllatust. Justnagu oleks vanaks jäänud, mingi aeg tagasi oli tegu ikka palju paremamaitselise tootega ja teravam oli ka. Nüüd oleks nagu suvalist vinkut söönud. Kiire pilt "parim enne" kuupäevale, kõik on korras. Vaatan siis etiketi uuesti üle ja loen: valmistatud Lätis, bla-bla-bla. Selge värk. Ma ei ole kindel, kas eelmisel aastal neid õllesigareid ka Lätis valmistati aga maitse oli siis parem igal juhul. Seega hinnates toote omadusi 10 punkti skaalal, saab asi hindeks 3. Veel kehvemast hindest päästab konkurentide vastavate toodete veelgi kehvem maitse. Ei tea, kas nendes tehastes ka endal mingi testijate tiim on, kes enne turule toomist neid asju peaks maitsma aga kui on, siis ma ei ole nende sihtgrupp. Hakka või kaalujälgijaks ;)

13 oktoober 2006

Kuumpost

Tänu sellele, et ma pole tükk aega Hotmaili kontot vaadanud, tabas mind täna üllatus: konto on suletud, konto nimi mulle veel reserveeritud aga kõik emailid on lännu. Netu. Tutkit. Aga kontot ei ole ma tükk aega külastanud seetõttu, et Messenger näitab koguaeg, mitu uut meili meilboxis viibib. Kuna ta koguaeg 0 näitas, siis polnud sinna mõtet minna ka. Täna tegin nö kontrollvisiidi ja sedasi ta läks.

11 oktoober 2006

tv kava

Minu tavaline nädala tv-kava
E-C.S.I TV3 (3da hooaja kordusosad)
T-C.S.I Miami TV3, kohe peale seda Sopranod (hakkas jooksma eile) Nelonen
K-Pealtnägija ETV, kohe peale seda C.S.I (6. hooaeg) MTV3
N-Kriminaalne Venemaa Kanal 2, Dr House TV3
R-Põgenemine TV3
L-pole kindlat saadet
P-Elixir MTV3, C.S.I Miami MTV3

Uudiseid tsekkan igalt kanalilt veidi, TV3 uudised on kuidagi igavaks muutunud seoses ümberkorraldustega

EDIT: kolmapäeviti tuleb ikka C.S.I (6da hooaja seeriad) MTV3-st
EDIT 2: neljapäeviti tuleb Dr House ka TV3-st. Dr House sobib mulle hästi, kuna ma ise olen ka sarkastiline inimene, kui nüüd teiste sõnu uskuda.
Eile sain tänu Heiti abile saata Aasta Ketsi võistluse kaardi trükkimisele ja täna peaks selle kätte saama. Töö kõrvalt olen aretanud erinevaid rajavariante, homseni on aega veel mõelda. Kuna mets on valdavalt väga hästi läbitav, siis seal mingeid erilisi raskuseid ei tule, kui ainult peale "joogipunni" orienteerumine. Loodetavasti on keegi enne rosoljet söönud, annaks oksele jumet :)))

10 oktoober 2006

mismõttes

Eile käisin jooksmas. Viimasel ajal on keskmine jooksutihedus kord nädalas. Laiskus võtab vägisi võimust. Gretele aretasin trepi otsa värava ka ette, et ta ise trepist ülesse ei läheks, nagu viimasel ajal on juhtunud paar korda.

Mõned meenutused:
mismõttes meile 3h saunaajast väheseks jäi
mismõttes hakkas Club26 adminn Tiiu pahandama, kui me 35min hiljem saunast välja tulime
mismõttes ta tahtis selle eest 400eeku meilt saada
mismõttes meil jäid peaaegu pooled saunaõlled järgi
mismõttes ma tantsisin ponni ja klaidis lavapeal
mismõttes ma sain ise korteri ukse lukust lahti ja panin pärast lukku
mismõttes ma veel läätsed kojujõudes ise silmast võtsin
mismõttes ma järgmine päev alles peale ühte ärkasin
mismõttes ma kell 2 päeval veel 0,3promilli puhusin enda alkomeetrisse

09 oktoober 2006

Kolimisest veel

Mõned eredad meenutused kolimisest veel:

mehed tassisid kappe, ise higist leemandades

peale seda, kui mehed olid kapid tuppa ülesse pannud, oli veel tükk aega siuke mehine odoor toas, et vägisi kiskus silmanurgast kuiva pisara voolama.

meie tuba hakatakse alles täna remontima, valmis peaks saama nädalaga, senikaua oleme teiste kodanike toas, kes on hetkel Tartusse saadetud asumisele.

08 oktoober 2006

26

Olümpsi 26korruse saunast avaneb pimedas saunalavalt leili visates võrratu vaade linnale. Märjukese kogus sai üledimensioneeritud, pooled õlled jäid alles. Ja 3st tunnist jäi ka väheks.

06 oktoober 2006

Kolin

Täna kolisime üle raudtee teise majja. Kastid ja kapid koridoripeal, korraga 7 inimest üritab üksteisest mööda saada. Kohutav segadus.

05 oktoober 2006

BansaHank

Kui kliendihaldur ei ole sinuga kontakteerunud 2 nädalat, siis peaks see olema igati piisav aeg otsustamaks, et kui sa pangajaoks pole keegi, siis tuleks endale valida pank, kus sa oled keegi, missiis et summa on väike.
Uue laenu peaks teisest pangast võtma.

Ketsup

Käisin Mäkis lõunal täna. Nad pakuvad friikartuli kõrvale ketsupit, mis maksab 2kr, sisaldab 12ml. Kiire arvutus näitas, et 1000*2/12=166,67 kr/l. Kallim igatahes kui mõni konjak.

Teine põder

Eile õhtul töölt kojusõites oli juba hämar, kell hakkas 20 saama, parem jalg oli pooleldi sirge, et Pealtnägija alguseks koju jõuda. Just siis, kui olin ühest väikesest mäenukist üle saanud, nägin keset teed kahte silmapaari ja kogukat keha. Auto esitulede järgi nägin, et põder oli, palju suurem kui eelmisel nädalal teel nähtu. Õnneks oli põder mõistlik loom, keeras pea otseks ja kappas edasi mere suunas, ilmselt läks õhtust joogiannust ammutama.

Täna hommikul ühes kurvis nägin rebast. Ta oli vasakul teeservas, siis otsustas üle tee silgata. Silkaski. Jõudis teise tee serva, ma eeldasin, et ta lippab metsa edasi aga ei. Ta tegi paremal teeservas paar petteliigutust, nagu Kuusmaa 3-punkti joone taga kunagi paremale ja vasakule. Ma läksin pette õnge igetahes, hüppasin korra piduripedaalile aga järgmine hetk vana kappas juba metsa edasi. Et sellised loomalood.

Täna hommikul Torupilli Selveri kandis tegi eessõitvas Astraal Opelis sõitev tütarlaps, keda tagantvaates oleks võinud vabalt pidada ka Ester Tuiksooks, endale roolitaga meiki: põsepuna, ripsmetušš. Rohkem ei hoomanud, meie teed piigaga läksid lahku. Igasuguseid huvitavaid asju näeb roolitaga kui vaid ringi vaadata ummikus seistes.

04 oktoober 2006

Deprekas?

nagu 1 spetsialist siin hommikul tuvastas, on mul deprekas. Ilmselt on see tõsi. Tahtsin autoga lõunale minna aga maja ees oli kolimisfirma auto sedasi parkinud et keegi ei saanud sisse ega välja. Olin sunnitud küsima, kas nad mõtlevad ka, kui auto sedasi pargivad, et äkki keegi tahab näiteks parklast välja sõita. Kehitati vaid õlgu ja manööverdati auto sinna, kus ta paar päeva varem on ka seisnud ja teisi mitte segades. Ega ma muidu poleks nendega tõrelenud, kui mul deprekas poleks, onju spetsialist(id)???
;)

Õnne sünnipäevaks

Ristole palju õnne sünnipäevaks

Head mõtted saavad peaaegu alati teoks

Nagu ütleb meie ülemus:

Война войной, а обед по расписанию!

Nii mõnigi inimene on seda ühes virtuaalses suhtluskeskkonnas vist hoomanud, et ma kell 11.56 reeglina olen kadunud. Kõht nõuab oma, samas kui tõesti midagi väga kiiret on käsil, siis lükkan lõuna veidi edasi.

Udupeade kuningriik (täiendatud)

Vot täna hommik sain veidi pahaseks. Tulen siis tuta-tuta tööle, kusjuures kohale jõudsin juba 7.48, avan rüperaali ja tsekkan meile. Ja siis ootab mind selline meil:

Ja ometigi 29 sept tegin ülekande neile:

Ma siis vastasin neile järgnevat:
"Ma saan väga hästi aru, et ühe võistluse korraldamine on päris töömahukas ettevõtmine, samas ei ole ilmselt liiga palju palutud, et enne kui sellised mind kergelt süüdistavad meilid saadetakse, soostuks keegi vähemalt pangakontot uurima, kas on makstud või ei. Mina maksin osavõtu tasu 29 sept ära, nagu on näha lisatud maksekorralduse screenshotist. Seega on minu andmetel osavõtu tasu makstud, täpsustused on näha sellel pildil. Ma tõsiselt ootaks seletust, miks teie andmetel on stardimaks maksmata."


Põhimõtteliselt enne kui kedagi hakatakse süüdistama selles, et tal on raha maksmata, tuleks enne veenduda, et asi on tõepoolest tegemata, mitte hakata huupi meile saatma, mis põhinevad ma-ei-tea-mis-ajast andmetel.

EDIT: Nüüdseks on asi lahendatet, tegemist oli inimliku eksitusega. Lahenes asi rahulikult. Deprekat vist ikkagi ei ole :))))

02 oktoober 2006

täpp peal

Eile sai võistlushooajale täpp peale pandud. Tegu tehti Pärnumaal, Suunto Gamesi võistlustel. Rada, ilm ja mets olid sobilikud mulle, aga see ei tähendanud loomulikult, et vigu ei teinud. Ikka tegin, nagu kombeks.
Laupäeval tegin oma vead täis, pühapäeval tuli põhimõtteliselt puhas jooks, kui mitte arvesse võtta esimesse punkti minekul sundkorras ümber traataia jooksmist, mis lisas ajale mitukümmend sekundit, aga jooksupealt ei olnud küll võimalik kaardilt välja lugeda, et kelguraja ääres on veel traataed, mida forsseerida kohe polnud võimalik. Laupäeva õhtul käisime Aleksandri pubis Pärnus söömas, kus olid mõnusalt suured praed, taustaks vaatasime Kalevi ja Zalgirise kossu. Seal einetamist võib vabalt soovitada, meile jättis hea mulje. Ööbisime Silkini puhkemajas, mis oli küll hea hinnaga aga muidu suhtumine ja muu värk oli veidi paigast ära. Detailidesse ei hakka laskuma aga sinna me enam tagasi küll ööbima ei soovi minna.

Ees ootab veel 1 võistlus, kus ma rajameister enda vabal tahtel olen, nimelt klubi hooaja lõpuvõistlusel nimega Aasta Kets. Võimalikud punkti asukohad valisin välja, laupäeval lähen punktiasukohtasid revideerima. Ja krutskeid hooaja lõpuvõistluseks peab ka juurde mõtlema.

29 september 2006

Reede


Juba kolmas reede järjest suutsin mobiili nii tühjaks rääkida, et pilt kadus eest. Sedasi võib tekkida reede-foobia.

27 september 2006

Rändaja

Üleeile puutusin kokku ühe raamatuga, kus oli sees tuttav Juhan Liivi luuletus. Hakkasin meenutama, millal ma selle kunagi koolis pidin pähe õppima, see oli kas 5das või 6das klassis ilmselt. Esimesed 2 salmi on enamvähem tänaseni meeles. Aga siin on selle luuletuse täisversioon.

Rändaja

Tulin linnast. Lumesadu.
Tööd ei leidnud kusagilt.
Lumesadu. Jalad väsind.
Läbi, läbi näljane.

Kuskil teed, ei tulekiiri,
aeg ju hiline.
Ennäe! tulukene siiski
vilgub viimati.

Koputan ja astun sisse
lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba,
sooja leiba - mõtelge!

Soe saun ja lõhn nii armas.
Tühi kõht. «Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?»
Murdis tüki minule.

Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.

«Kust sa tulid, kuhu lähed?
Kas sul naine, võõras mees?»
Sealt ma tulen, sinna lähen,
olen vaene reisimees.

«Mitu venda sul või õde?
Isa, ema elavad?»
Mina üksi! Kibe tõde,
kõik nad ära surivad.

«Tibi-tibi, tibi-tibi
suurem neist on kukeke.
Mul on neli kanapoega,
jutt neid ajas ülesse...»

kurb sündmus

Leivo kirjutab kurvast sündmusest, nimelt on tal laps lastehaiglas intensiivravi palatis. Mulle tuli kohe meelde, kuidas Grete oli samas haiglas aga 5dal korrusel, mis õnneks ei olnud intensiivravi korrus.


26 september 2006

Tapa

Mõne hetke pärast alustame Kopli jaamast Tapa suunas mööda rööpaid sõiduga.

Hommikul tööle sõites nägin 100m kaugusel põtra teepeal. Võtsin hoo veidi maha, põder ei pidanud vajalikuks mind tervitada ja keeras mühakalt mulle selja. Ja kappas metsa edasi.

25 september 2006

Tulude puudujääk

Laupäeval värvisin veidi maja, pärast käisin jooksmas, panin sauna sooja ja koos saunaskäiguga tegin 5le õllele otsa peale. Nõrgaks olen jäänud, rohkematele õlledele polnud isegi pealehakkamist.

Pühapäeval ärkasin pool 10, sõin, haarasin labida pihku ja kapaitasin 45 m kraavi telefonikaabli tarbeks. Loodetavasti tulevad mingi aeg pädevad kollid ja suskavad kaabli sinna sisse. Saab lõpuks ka toimiva netiühenduse. Pärast tegin lühikese 7km jooksuotsa ja tegin veel 3le õllele otsa peale.

Täna lõuna ajal kiire visiit Super Netosse, kahmasin ühte koma teist ja kassas näitas arve vupsti 1400eeku umbes. Tulude puudujääk vaevab mind.

22 september 2006

ÕS

tunneme eesti keelt:

järel: taga, pärast, näiteks vedasin kohvrit järel

järgi: kohaselt, abil, põhjal, alusel näiteks toimis seaduse järgi

21 september 2006

Kommentaarimine

See leht väidab, et kommentaarimise probleem minu blogis on nüüdseks lahendatud.
EDIT: testitud ja töötab, vähemalt ise saan enda lehel nüüd kommentaarida..


See leht väidab
, et ka mina saan teiste blogides nüüd kommentaarida. Proovisin Risto lehel järgi ja tõepoolest töötab.

Läbisõit

Alates selle kuu algusest olen autoga sõitnud juba 3932 km.

20 september 2006

Tavern Ašot


Eile oli plaanis üle hulga aja esimene jooksutrenn teha aga kuna olek oli siiski liiga tatine ja siis jäi see ära. Eile hommikul oli piisavalt udupea ka, ei võtnud orienteerumise asju kaasa, et Rauli mälestusvõistlusele minna.

Täna käisin Kohtlas. Lõunatasin pildilolevas kohas, toidud olid päris nämmad, hartšo supp ja armeenia stiilis šaslõkk.

Üritan siis täna jooksma minna, ikkagi viimane Hansapanga tervisejooksu etapp. Sõnal "tervisejooks" on peale haigust kohe eriline kõla, ma ütleksin.

19 september 2006

ikka juhtub

Rubriik: ikka juhtub. Aga miks surnud põder teel oli, ei saa me vist teada kunagi.


Ööpäeva päevik 16.09.2006
Juhtumid
16.09.2006 9:41:00 kuni 16.09.2006 11:00:00
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Keila - Klooga tee nr
km 3 pk 9 - km 3 pk 9
pööre
muu juhtum
toimus õhuvoolikute lahtihaakumine surnu põdra teel olemise
tõttu
Käis kohal : Andrei Zajats 16.09.2006
Liiklus suleti :

18 september 2006

ülim nauding

Laupäev seadsime sammud auto suunas ja auto Otepää suunas. Laupäevane programm oli lihtne: kell 15.30 seikluspargis on meil aeg kinni pandud, turnisime puu otsas mitmel erineval moel ja laskusime alla. Päris äge seiklusrada oli, kahjuks oli rahvast liiga palju, mitmes kohas pidi kaua ootama. Lõpuni ei jõudnudki, kokku oli 6 rada ja me jõudsime vaid 4 esimest läbi turnida. Kell 17.30 pidi algama meil õhtusöök kohe kõrval olevas "Pentagonis" aga kuna kõik seiklejad polnud veel rajalt tagasi, siis lükkus algus sujuvalt kella 18ks. Pentagtonis olid parajasti ka Vene suusakoondise liikmed, tulid trennist, rullsuusad käes. Ja veidi aja pärast tulid nad ka söömiskohta. Neil oli lisaks tavatoidule, mida pakuti rootsilauast, ka oma menüü, seal oli lisaks salatit, kala, pirne, vett, komme jne. Üks imelik asi, mis mulle kohe silma hakkas, et peaaegu kõik koondise liikmed hoidsid omaette, sõid nad kõik enamvähem eraldi laudades või siis sama pika laua erinevas otsas. Ainult treenerid-asjapulgad olid koos. Ja üks vene koondise paarike. Juttu nad ka omavahel ei ajanud. Mulle pakkus isiklikult huvi, mida nad lisaks medikamentidele söövad: üks koondise naine, keda ma nägupidi ei tea, suusatajatel ju reeglina müts peas ja prillid ees, seetõttu neid nägupidi ei teagi, tõstis endale sellise menüü: taldrikutäis salatit, mingi kapsa-porgandi-peedi oma. Sõi selle taldrikutäie ära, võttis pool taldrikut seeni. Sõi selle ka ära ja tõi endale taldrikutäie Mari (Kalevi kommivabriku toodang) komme. Et selline menüü on ässadel peale trenni õhtusöögiks. Samas teised sõid ikka korralikut kartulit, liha ja salatit, mõni maiustas ja võttis lisaks ka koogitüki. Peale sööki käisime kohalikus poes, võtsime vastavalt eelistusele mõned spordijoogid õhtuks ja kobisime Väike-Munamäe juures olevatesse palkmajadesse tagasi. Pühapäeval sõitsin ratast 40km. Rada oli pikemaks tehtud, aga mitte raskemaks. Kohati oli metsaall juurikate-kändude vahel vaja sõita, see oli pornüffel aga üldiselt ma jäin uue rajaga rahule. Esimesed 15km võtsin asja rahulikumalt, rada oli sellise rahvamassi jaoks liiga kitsas, et tagant tulles saaks mööda ohutult sõita. Mingi aeg hajus rahvamass laiali rohkem ja teed läksid laiemaks, siis sai ka kiiremini sõita. Ratta kompuuter näitas keskmiseks kiiruseks 23,4km/h ja raja pikkuseks 41,7km. Peale sõitu läksime autoga majakestesse tagasi, pesime, sõime ja juba kella 7 paiku õhtul saimegi sealt tulema. Et selline nädalavahetus. Gretel hakkasid ülesse ka hambad tulema, seetõttu on ta öösel kehvasti maganud, aga tal on nohu ja köha samuti. Täpselt samad sümptomid, mis mul.

15 september 2006

Eilane jalgpall

Eilse päeva tähtsündmus ei olnud kindlasti mitte nina kuuekümnene kaheksandat korda tatist puhtaks nuuskamine aga hoopis Levadia ja New Castle jalgpall. Kohale läksin tund aega varem, nägin staadionil Maarenit, viipasime "tsau" teineteisele. Ostsin kohvi ja viineripiruka ja vaatsin niisama staadionil ringi. Mingi aeg istusin maha, paar tuttavat nägu ootas seal ees. Mäng hakkas peagi pihta, vastased ründasid tervavalt. Alguses lähtusid enamus rünnakuid vasakult poolelt, kus neil oli eriti kiire jalaga ja tehniline neeger nr 14 mängimas. Ilmselt palju ei eksi, kui ütlen, et 10 tema tsenderdust läks sealt teele ja Levadia kaitse oli ikka äpu mis äpu, mitte ühtegi tsenderdust nad kätte ei ei saanud. Samas nad tolknesid vastasel sedavõrd ees, et ka vastane ei saanud puhtalt palli kätte ega peale lüüa. Mängu ainuke värav sündis muidugi täpselt sel hetkel, kui me ühe istmevõrra edasi istusime ja me ei näinudki väravat. Arghhhh. Õhtul spordiuudistest nägin. Ei hakka pikalt mängust kirjutama, esimesel poolajal ja teisel jätkus võrdne mäng, ootasin Inglismaa kõrgliiga klubilt enamat. Aga staadion mulle muljet ei jätnud: kohe muru lõppedes on pandud tänavasillutis, kus mujal staadionitel on muru ikka veel, täiesti mõttetu on tabloo, mis on peenike ja pikk ese ühes staadioni nurgas ja isegi mängitud aega sealt ei näe. Kaablid on katuste servadest koledasti alla tulemas. Heli tuli ühest staadioni servast, mitte üle staadioni võrdselt. peab ühe staadioni veel tegema ja seekord siis korralikult, aitäh.

14 september 2006

ise olen lammas

Eile tahtsin peale tööd Hansapanga tervisejooksule minna. Kuna nina on totaalselt umbes ja nohune ning köhimisel tulevad tihti maomahlad ülesse, siis pidasin targemaks seal ainult jalutada. Kahjuks aga olin nii lammas, et jätsin osalejat identifitseeriva kiibi koju ja see kurb tõsiasi selgus kohapeal. Ei hakanud seda 3km ringi siis niisama ka jalutama. Sõitsin hoopis koju. Koduteel läksin Maksimarketist läbi, mis teeenis minult vähemalt 5 lisapunkti, kuna nad on hakanud lõpuks Pepsit müüma, senini on sealt saanud vaid Sussa Suulat. Plaan oli osta vaid piima, et saaks mannavahtu süüa normaalselt aga poest lahkusin umbes 300kr vaesemana, loomulikult oli vaja osta muidki asju: rummi, Pepsit, jogurtit, piima, leiba ja muud pudupadi. Rummi idee tuli mul alles poes pähe. Kuna traditsiooniline ravi (ehk kainena tablettide ja pulbrite neelamine) pole väga produktiivne olnud siis lähenen asjale teisti. Rumm koolaga, Pepsi koolaga. Ei hakanud kokside arvu lugema, igatahes oli neid päris mitu. Telekast tulid järjest head saated- pealtnägija ja CSI. Aga päeva nael oli siiski ETV saade Foorum, osalejateks Jaanus Männik, Evelyn Sepp, Mart Nutt ja Eiki Nestor. Nii lühikese ajaga tuli uskumatult palju demagoogiat ja sõnatühja mula, et kohe lust oli vaadata. Täpsustama ei hakka, millised 2 esindajat seda ajasid aga kõik peaks teadma, mis partei esindajaid silmas pidasin. Raudselt parem saade kui Ärapanija.

Hommikul ärkasin 7:30, enesetunne oli veidi kosmonautika valdkonnas. Peale hommikukohvi tõin autost alkomeetri ja testisin end. Tulemuseks 0,7 promilli. Selge värk, sõita ei saanud kuhugi. Ootasin üle tunni kodus, õnneks leppisime I-ga ühes kohas kokkusaamise alles 10paiku, seega ei olnud probleemi. Sõitma hakkasin alles siis, kui puhusin 0,0 promilli, kohale jõudsin isegi enne 10. Vot millega võib aktiivne tervise parandamine lõppeda ;) Kusjuures täna on ka tervise mõttes parem olla, ilmselt lihaseväsimus tuleneb tihedast tõstmisest :)

Õhtul vutti kaema, ennustan, et Levadia kaotab 3e väravaga, kusjuures seis ei jää kindlasti 5:8

13 september 2006

Maitseaine



Või mida nad täpsemalt pakuvadki ja seletavad??
Uuri ise järgi: http://www.maitseaine.barogen.ee/
Esmaspäeval läksin peale tööd koju ja kraadisin: 37.4. Otsustasin, et sedasi asi enam edasi minna ei saa. Teisipäeval läksin peale tööd koju ja kraadisin: 37.7. Oligi kohe teine tunne :)))

12 september 2006

Jalgpall

Neljapäeval pelavad A. Le Coq arenal kell 17:55 FC Levadia Tallinn ja Newcastle United FC jalkat. Ise lähen vaatan seda mängu Nike sektori 10dast reast.


Väga kurb lugu, seda noormeest enam ei ole. Sügav kaastunne abikaasale ja lastele.

Pildi allikas: OK M.A.R.U.

11 september 2006

laupäeval käisin Laulasmaal juubelil. Muuhulgas mängisin triiksärgi, viigipükste ja kingadega tennist. Muuhulgas oli ka särgi kõige ülemine nööp lahti ja õues niiväga soe ei olnud ja tuul puhus. Pühapäeval oli seda kõike kurgus tunda. Täiesti uskumatu lugu, just sain eelmisest kurguvalust 3 päeva tagasi lahti ja kohe uus kallal. See muidugi ei takistanud mul pühap veel jooksma minna ja õhtul saunas 6 Alecoqqi lahendada. Täna siis süüde täiesti paigast, õigem oleks kodus end ravia, aga kus sa saad, tööasjad vajavad ajamist. TPMV tahaks juba terve olla.

08 september 2006

jällegi mul tühjad pihud...

Eile kooskõlastasin 9,8milli eest arveid. Jagajale jäävad teadupärast näpud.

Otsid MP3-e netist???

Kui tahad internetist otsida mõnda, näiteks ansambli Suhhablin, mp3 formaadis lugu Google vahendusel, siis trüki või kopi-pasti google otsingureale järgmine string:

-inurl:htm -inurl:html intitle:"index of" mp3 "Suhhablin"

Kui tahad mõnda teise artisti lugu, siis asenda lõpus jutumärkide sees olev nimi selle teise esitaja omaga ;)

Metsa kah

Eilne neljapäevak oli totaalne põrumine, seda nii jooksmise, orienteerumise kui veidike ka kaardi mõttes. Mingi laiskusebakter on kehasse end juba pikemaks ajaks sisse söönud, kuidagi raske on isegi orienteeruma minema end sundida.

Jooks- võrreldes Tallinna Sügisjooksuga on keegi pöörete piiraja juba poolele tahhomeetri ulatusele peale pannud, ei viitsinud end kuidagi kiiremini liigutada ja metsas jooksmine oligi selline veidi kiirem treeningu tempo. Vahepeal hakkasin teel ühte punkti jalutama, ei olnud seda tahtmist joosta. Mingi aeg nägin metsas Ristot, suundus teine reipa sammuga punni suunas, ise suutsin just samal hetkel taaskord jalga väänata, paar sekundit kohapeal seismist ja saigi juba läbi valu seda matkamist jätkata. Kusjuures Risto jookseb jalavalust hoolimata täitsa nobedalt ja orienteerub täpselt. Andres sai meid mingi aeg hiljem kätte, pikal etapil 17-18 mööda teed joostes forsseeris mees korralikult, me jäime nagu käbid maha. Kesk-Euroopa laager on mehele hästi mõjunud, sai veidi puhata peale pingelist tööd.

Orienteerumine- lihtsad suunavead vaevavad endiselt mind. Seekord läbisin isegi kõik punktid õiges järjekorras aga üldisemlt sedasi rallit siiski ei sõideta. Metsas häiris ka kilekott, mida pidi vihmase ilma tõttu kasutama aga kaart lagunes sellest hoolimata kilekotis siiski tükkideks. Kehv kott selleks otstarbeks. Mees ka.

Kaart- ühtemoodi valgega oli näidatud nii liivase aluspõhjaga männimets kui paras padrik, seega on kaardi autoritel ühte koma teist siin läbitavuse osas veel ette võtta. Mõned objektid leidsin metsas, mida polnud kaardile kantud aga need ei häirinud. Kui siis trükivärvid olid sellised, mille tõttu pidi hoolikalt uurima, kas tegu on tee raja või horisontaaliga.

Kokkuvõtteks jäi sellest päevakust mulle isiklikult negatiivne mälestus. Õnneks on orienteerumise hooaega enamvähem läbi, saab pikalt vaimu puhata, et siis uue hooga jägmisel aastal (kui aega ja viitsimist on) neljapäevakutel kasvõi Männiku ja Järve metsas orienteerumas käia.

07 september 2006

CSI

Eile tuli MTV3-st taaskord CSI, nemad näitavd selle sarja 6 hooaega. Seeria alguses ja lõpus oli hea laul, esitajat ega laulu nime ei teadnud. Kiire guugledus andis siiski vastuse: Gary Jules ja Mad World. Sama laulu saab samas versioonis kuulata ja vajadusel ainult enda tarbeks alla tõmmata näiteks siit

Uus kujundus

Uus kujundus. Nüüdsest vol 0.4

Aga kahjuks pole halba heata- nimelt on kommenteerimine seoses betale üleminekuga muutunud võimatuks. Ise ma ei saa enam tavalistel blogidel kommentaare kirjutada. Seda ma ei tea, kas tavalised blogijad saavad sellel blogil enam kommenteerida.

06 september 2006

Eile õhtul loputasin kurku vastavalt perearstilt saadud juhendile. Nagu plaanitud, ei hakanud viina ega vett seks otstarbeks kasutama, tegin hoopis mitu rummi-koola koksi ja loputasin sellega. Kohe korralikult loputasin. Esimene tablett ja kurguloputus muidugi imet ei tee ja hetkel on seisund sama aga loodatavasti on suund siiski ülesmäge.

Seoses kooli algusega on tekkinud ka pikad järjekorrad kohtades, kus suvel sai kiirelt läbi. Näiteks kanali lõpp Kadrioru kandis, kui tulla Maardu poolt. Seal on autod seismas hommikuti umbes pool km järjekorras, mis ulatub esimese sillani, kus tee hakkab vaikselt alla langema Kadrioru suunas. Kahjuks puudub asjalik alternatiiv sellele teekonnale, igal pool on ummikud. Hakka või varem tööle tulema.

05 september 2006

Kurguravi algab



Lõpuks, täpselt peale 3 nädalat esimeste kurguvalu tunnuste ilmnemist algab täna ravi. Eile helistasin perearstile, ta kirjutas tabletid välja. Täna käisin retseptil järgi, näitasin kurgu arstile ette (lümfisõlmed pidid turses olema) ja ostsin kohe apteegist ära. Perearst veel mainis ka, et kurku võib loputada pooleks segatud viina ja vee seguga, ma pakkusin, et pigem eelistan loputada viina ja apelsinimahla seguga 1:3-le suhtes, arst vaid naeratas muhedalt ;) Ah jaa, perearst on Ingridi ema.

04 september 2006

Sügisjooks

tallinna sügisjooksust ei viitsi siin midagi pikalt kirjutada. Jooksin isikliku 10km rekordi, samas oli keha ja lihased nõrgad, homsest algab antibiootikumikuur. 3 nädalat kurguvalu kannatamist peaks piisav olema.

Mis edasi:
9sept juubel
15-16 sept Hiiumaa KV või tartu rattaralli
30sept-01 okt Suunto Games
07 okt 10võistlus
14okt Aasta kets

01 september 2006

linnapeale lantima

Paar nädalat tagasi tuli Soome tv-st hea uudis sealse noorsoo tegemiste kohta. Põhja-Soomes on noortel uus harrastus, nimelt käiakse seal ka õhtuti linnavahel sõitmas aga sõiduvahendiks ei ole mitte auto vaid traktor. Selline JCB, Lännen, Valtra, millel pole ees sahka ega taga koppa, tavaline trakats seega. Ja eriti kummaline on see, et mitte ainult poisid ei käi nendega sõitmas vaid ka tüdrukud, kes loodavad mõne klemmi küüti saada. Üritasin seda sama asja meie pealinnas ette kujutada aga ettekujutusvõimest jäi selgelt puudu.

laiskus

Viimased paar nädalat on möödunud enamasti laiseldes. Kuna kurk on endiselt haige, nüüdseks juba 2,5 nädalat, siis lõhnab asi juba angiini ja antibiootikumide järgi.

Jooksmas olen käinud 2korda nädalas. Rohkem lihtsalt ei viitsi, need 2 kordagi on möödunud enesega võideldes. Homne Sügisjooksu 10km saab raske olema, juba kolmapäeval Kadriorus hansapanga jooksul muutusid jalad tinakamakateks peale 3km jooksu, õnneks jaksasin kuidagi lõpuni vantsida. Samas on jooksule kirja pannud umbes 9000 inimest, seal eriti ruumi joosta ei ole, mingit tulemust pole ka mõtet püüdma minna. Loodan siiski aega alla 50min saada rahuliku tempoga joostes.

Orienteerumise hooaeg hakkab ka vägisi lõpule jõudma, plaanis on veel max 2 võistlust, Suunto Games kindlasti ja võibolla ka Hiiumaa karikas. Asjalikum treening hakkab pihta kunagi hiljem, kui päevad on veel lühemaks jäänud.

30 august 2006

EMV tavarada


EMV tavarada oli laupäeval Käärikul. Enne metsa minekut teadsin, et tegemist on risuse metsaga, aga et kohe selline... Võistlus sai ootamatult alguse juba osaliselt võistluskeskusest starti minnes, endaarust lahkusin küllalt vara, aga ometi kukkus välja sedasi, et viimased pool km jooksime Priiduga kindlasti kiiremini kui ma sooja tavaliselt teeksin. Starti jõudsin just siis kui eelmisel minutil starijad olid sisse kutsutud. Higisena metsa siis läksin, kiire pilk alguses näitas, et tehniline rada on, seega otsustasin kindlapeale alguses joosta. Esimesed 6 punni möödusidki rahulikus tempos, pidevalt kaarti lugedes ja enda asukohta täpselt teades. Etapp 6-7 tundus juba lihtsam, suunaga punktist välja, suudre nõlva kinni, sealt vasakule punni aga kõik ei läinud päris sedasi. Suure nõlvani jõudsin ja sealt suunistasin edasi aga ei kontrollinud suunda kompassi järgi vaid sisetunde ja enamvähem reljeefijoone järgi läksin. Kaldusin liiga vasakule, kammisin punni aga ei olnud seal enam ühtegi kindlalt kohta, millejärgi end paika panna looduses. Peale mõningast kammimist läksin suure nõlvani tagasi, sealt edasi juba täpselt kompassiga edasi ja täpselt punni. Selline 5min kammimine umbes. 7dast edasi läksin viga parandama, samas oli juba asjalik janu tekkinud, seega jooksin lähima joogipunkti suunas, mis ei olnud hiljem mõeldes eriti tark tegu, järgmine joogipunkt oleks optimaalsem olnud raja läbimise seisukohast. Pikk etapp 10-11 oli sisuliselt teejooks, oleks saanud ka üksjagu lõigata, eriti lõpus aga see ei kujunenud kiiremaks. Tee peal, vahetult enne lagedat nägin teepeal Erik Aibastit jooksmas, tema läks üle lageda ja mööda suusaradu, mina vasakult ringi mööda teed ja punktis olin natuke enne teda. 12da punniga tuli viga aga see oli juba väsimusest. Terve raja lõpp läks raskelt, füüsiline pool vedas alt, joosta ei jaksanud lihtsalt, igasugused olulisemalt vanema generatsiooni esindajad jooksid viuhh ja viuhh mööda.

25 august 2006

Eile käisin üle hulga aja taaskord orienteerumas, eelmise nädala neljar jäi seoses kummi purunemisega ära mul. pudisoole jõudes oli ilm pilves, sombune, ei olnud soe aga külm ka mitte. Enesetunne nagu ikka, poodiumikoht sihikul. Stardist esimesse punni oli suht lihtne minek, mööda teed, üle kraavi, sealt teeni ja teeslt peale raiesmikku vasakule, kus ootas punkt väikese soo nurgas. Kõik nimetatu sai joostud ainult et punni ei olnud. Kratsisin veidi kukalt, jooksin veidi edasi ja siis tagasi ja lõpuks leidsin punni. Olin suutnud varem punnist 10m kauguselt mööda joosta ilma seda nägemata. Terve rada oli suht ebakindel jooks edasi, paari punni otsisin olulisemalt kauem kui poodiumikohaks oleks vaja olnud. Pikk etapp üle soo möödus samuti pooleldi jalutades. Jala väänamisest ei ole mõtet üldse rääkida. Kordan ennast: haigena ei tohiks metsa minna, mul oli enamus aega metsas olles kergematsorti külmavärin peal, joosta absoluutselt ei jaksanud. Kui homme ei oleks EMV tavarada, siis poleks läinud orienteerumist meelde tuletama. Samas võttis kolmapäevane hansapanga jooks ja eilne neljapäevak hunnik pingeid maha: tempo on rahulik, joosta ei jõua, pulss tavapärasest üle 10 löögi/minutis kõrgem, seega lähen tavarajale suht pingevabas olukorras. Iga konkurent, keda seal jaksan edestada, on puhas eneseületamine.

23 august 2006

Tervis, vol ... (kes seda enam mäletab)

Mida siis peale ikstriimi võistlust teinud olen? Suurt ei midagi, seal võistlusel panin oma haigele kehale veel suurema põntsu. Alates laupäevast olen köhinud nagu hobune (ise siiski ei ole kunagi kuulnud, kuidas hobune köhib aga väljend on kuskilt ju tekkinud), õhtuti on pea vastikult uimane ja raske, mis viitab palavikule aga senikaua kui ma pole kraadiklaasiga palaviku olemasolu fikseerinud, siis mul seda ei ole :)) Jooksmas ega rattaga sõitmas pole loomulikult käinud, ahmin iga päev tablette sisse, Tylenol, Mukamedin (vms, mingi vene ravim) ja Anginali sprei on saanud igapäevaseks kaaslaseks. Kurk endiselt neelatades valus, suurest köhimisest on ka bronhid muutunud nii valusaks, et ei taha enam köhida, kurgus kogu aeg mingi ollus. Arvestades kõike seda ei ole mul laupäeval EMV tavarajal ilmselt midagi muud teha, kui vaid üritada rada läbida, mingist tulemusest pole mõtet rääkida (mitte et sellest oleks mõtet unistada ka ilma haige olemata). Ei mäletagi, millal ma viimati suvel külmetanud olen.



Olle enda blogis kirjutab täpselt sellest jalatraumast, mis mind viimased paar aastat kogeaeg vaevanud on. Lihtsalt nimetades vajub jalg nö läbi kui kivile-juurikale-mättale astuda ja päris suur valu käib läbi. Pilt on võetud Olle blogist, siit on selgemini aru saada, mismoodi see tekib ja kuhu valu tekib.

Õige valik

Eelmisel nädalal küsisin, et kas keegi tunneb auto margi ära temale tehtavate garantiitööde alusel. Osavõtt, nagu näha oli rohkearvuline :)))) Õige vastus on loomulikult Kia. Päris üheselt ei saagi ilmselt seda võtta kas selline tööde rohkus on pigem hea või pigem halb, ühest küljest näitab see vigu auto kallal, teisest küljest jälle seda, et tehas on need vead endale teadvustanud ja võtnud asja tõsiselt, seega järgmises mudeliversioonis neid ei tohiks olla. Jaapanlaste autode kohta räägiti ka paarkümmend aastat tagasi samasuguseid jutte nagu praegu koeralaste kohta aga ei maksa koeralasi alahinnata, see kollane tiiger võib veel päris pikkade hüpetega edasi kalpsata.

21 august 2006

X-dream

X-dreami võistlus sai alguse juba reedel, kui suundusime võistkonnakaaslastega Torupilli tallu ööbima, et saaks laupäeval kauem magada ja ei peaks kell 6 Tallinnast laupäeva hommikul sõitma hakkama. Koos meiega ööbis seal veel 14 muud võistlejat, hommikulauas selgus, et need on Skype esindavad võistlejad. Sillaotsale jõudsime umbes 9 paiku. Rattad autolt maha, varustuse kiirkontroll ja suundusimegi võistluskeskusesse, kus anti ka kohe A-raja start. Enne starti jooksis Heiti veidi omapärase näoilmega ringi, soovisin neile edu aga ta oli liiga hõivatud või oli siis kuskil midagi väga valesti. Meil kõlas stardipauk 10.15, esimesena oli kavas kohe pikk rattasõit. Enne punkti oli valida, kas minna paremalt mööda metsateed ringi või otse aga veidi ratast õlal tassides, kui jõge ületada. Pakkusin, et läheme kohe shampusele välja ja läksime seega otse. Esimese punkti saimegi üsna ees kätte, võibolla isegi esimesena, paremalt aga tulid kohe ka pikema sõiduetepi valinud osalejad. Teise ja kolmandasse oli lihtne rattasõit, kiiremad said seal eest ära. Peale kolmandat punni jätsime rattad maha, kätte anti igale võistkonna liikmele orienteerumiskaart. 4dasse ehk orienteerumise esimesse punni minek oli veidi krobeline, tuli seal alguses vale teevalikuga umbes minut viga kuigi etapp oli paarsada meetrit pikk. 4-5 etapp oli kaval: kas minna ujudes üle väikese järve/tiigi või siis joosta ümber. Punktis kohtunikud ütlesid, et otse ujudes võidab 2 minutit, egas midagi, kaart vöövahele ja ujudes üle järve. Isenesest ei olnud ujuda vaja palju, umbes 30m aga mulle ei istunud see kohe üldse mitte. See ujumisetapp sai üsna saatuslikuks mulle, võttis kehast kogu jõu, kaart lipsas ka vöövahelt minema, üldse jäi meil peale seda ujumisetappi alles ainult 1 kaart kolmest. Ujumisel möödusid meist ka vähemalt minu eeldatavad soosikud: Olle ja co. Kuidagi ma pehmete jalgadega sealt kaldast ülesse sain aga jooksust ei tulnud enam midagi välja. Vaikselt sörkisin, pulss 185. Sel hetkel lõi välja haige olek, keha oli totaalselt jõuetu, kirusin jooksurajal pidevalt, et krt oli vaja haigena võistlema tulla. Üritasin vaid kuidagi meie võistkonna teistel liikmetel järgi püsida, nad pidid isegi oma jooksutempot tihti alandama, sest ma olin ikka täitsa pehme. Isegi punktis olles ei saanud taastuda. Selles võistluses jooks oligi kõige raskem. Tänud siinkohal võistkonnakaaslastele, kes võtsid tempo alla ja ootasid mind ikka ilma kirumata järgi. Enne jooksuosa lõppu oli lisaülesanne, vaja oli hinnata ühe torni kõrgust, iga eksitud meeter oli trahv 1min. Mõõtsin esimese korruse kõrguse ära, korrutasin korruste arvuga ja lisasin üleval olnud vaateplatvormi osa 2m, ning sain kokku 35m, Priit pakkus 36m. Veidi kalkuleerisime koos, jäime 35m juurde. Õnneks oli õige vastus, saime kohe ootamata edasi. Osad võistkonnad kalkuleerisid seal 27m... Peale jooksu võtsin geeli ja libistasin koos kahe topsitäie morsijoogiga selle makku. Edasi lisaülesanne: tennisepallid maahoki kepiga paari meetri kaugusel olevasse ämbrisse lüüa, mis oli maa sisse pandud. Siin enam hästi ei läinud, kõik 3 läksid Priidul mööda, pidime karistuseks 3 purki vett täis kandma olemasolevate vahenditega. Alustasime väikeste valgete joogitopsidaga, siis võttis Priit kaardilt kilekoti ümbert ära ja tõi sellega vett. Eriti me siin aega ei kaotanud, vbl minut. Peale jooksu oli taas kavas rattasõit, siin tegime mitu viga. Esimene ja suurim oli vast see, et meil polnud kindlat teed, mida mööda sõita, pidev ebalemine ja paar korda jäime isegi seisma, et plaanida minekut. Punkti me välja jõudsime aga Rae klubi mehed said meid rattasõidu esimese punniga enamvähem kätte. Vasakult ringi mööda teed oleks ilmselgelt kiiremini saanud. Teel rattasõidu finishisse sõitsid Rae sportlased viuhh meist rongina mööda aga ei olnud seda jõudu, et neile järgi minna, Urmas oli meil ainuke, kes jaksas ratast kõvasti sõita. Eelviimase rattapunktiga tuli meil veel väike viga sisse, rattakaardil oli märgitud asfalttee aga tegelikult oli metsateega tegu. Veidi puterdasime, punni saime siiski kätte ja kimasime kanuude poole. Kanuusõit algas üldiselt hästi, meie ees oli mitu paatkonda, tagant ei paistnud enam kedagi niipea tulevat, sai ainult kanuus rasket tõmbamise tööd teha. Esimene punkt oli lihtne, tavaline meretähis. Edasi oli juba variandikas, mille õnge läks näiteks Olle võistkond, Hansa tiim, Rakvere orient klubi, Garmonti tiimi naised, kindlasti mitmed veel. Oli valida, kas kanuust välja hüpata, joosta üle poolsaare, seal punn ära võtta ja edasi joosta või siis kanuuga mööda vett sõita. Teel esimesse tulid mitmed kanuud meile vastu, ise üleni mudased. Välja nad seda küll ei öelnud, et seal lõigata pole mõtet aga see selgus meile peagi. Nimelt pakkusin ma kanuu kaardilugejana välja, et ei hakka lõikama jalgsi, kalda ääres paistis kahtlane taimestik ja otsustasime ringi sõita. Garmonti piigad, rakvere ja männikumäe tiim läksid lõikama... Igatahes kui me teise punni jõudsime ümber poolsaare, siis oli näha Rakvere tiimi liiget, kes ise puusani mudas üritas vähemalt veeni välja jõudes, edasiliikumise kiirus oli enamvähem olematu. Tal tuli veel punkti jõudmisejs ületada umbes 50m avavett ning enne punti oli taaskord asjalik muda. Meil oli kanuus hea lihtne punn võtta muidugi. Järgmine kord nägime neid alles hiljem peale meid finisheerimas. Sel hetkel tundsin küll headmeelt esimest korda, et me ei otsustanud lõikamise kasuks. Järgmine punn oli aga legendiga mudaväli. Legend õigustas punkti, tegemist oli tõesti mudaväljaga. Selleks ajaks kui me punkti jõudsime oli seal juba 5-6 muud kanuud ees, sh ka Rae sportlased, kes olid meist muidu juba eest ära saanud pikalt. Nende taktika oli selline, et jätta kannu vaba vee juurde, üks võtab SI-pulga ja roomab mudas edasi punktini ja siis sama teed tagasi aga see roomamine oli väga aeglane, muda takistas päris palju nende liikumist. Me lasime ka alguses Priidul kanuust väljuda, et ta punkti läheks, aga nähes nende teiste roomamist, tegime kohe plaani ümber: jätsime Priidu sinna, kus teised ootasid oma mudaroomajaid tagasi, ta sai nendega ilmselt lõbusat juttu ajada, võtsime Priidult Si-pulga ja sõudsime läbi muda Urmasega kahekesi punktini. Sõudmine pole päris õige sõna, sest edasi sai ainult siis kui mõla põhja lükata ja siis mõla endast eemalt tõugata, veidi aitas meile kaasa ka see, et liginesime punktile väikese ringiga, kus veidi tundus vett olema. Punkti jõudsime veidi peale Rae mudakolli, napilt oleks ta seal punkti juures enda kanuu alla uputanud aga õnneks saime õigel ajal pidama. Punktist väljudes otsustas üks teise tiimi liige üle meie kanuu enda kanuusse ronida, palju ei puudunud, et meie kanuu oleks seetõttu üle käinud. Klaasimäe nimeline noormees oli see. Tuldud teed tagasi, muudkui mõladega põhjast muda lükates. Mudapunni võtmine läks meil päris hästi, saime mitmest tiimist mööda, kes meist muidu juba suht pikalt ees oli. Priidu võtsime ka peale muidugi, seal mudamülkast saime enne Rae liikmeid minema aga tee järgmisesse punni nad sõitsid meist mööda. See oli distantsil umbes 12 kord, kui nad meist mööda saanud aga nagu laulab Lenny Kravitz: It ain't over 'til it's over, lisaks kummitas peas üks Maidu lause: "naše delo pravilnoe", mis tundus selsamal hetkel väga õige. Tänu Priidu edukale kanuust lahkumisele, punni võtmisele ja kanuusse naasmisele oli jälle Raest veidi ees. Järgmine punn lihtne ja jäigi vaid pikk, umbes 2km kanuud, et finishisse jõuda. Klaasimäe tiim oli meist umbes 30m ees, mis tundus juba piisavalt suur vahe meie kahjuks, taga oli meil samapalju maad Rae tiim ja mingi tiim veel. Üritasime viimasesse punni sõuda, nagu jaksasime, mingi aeg tegid Klaasimäe tiimi liikmed kanuuga imelikke poognaid ja kaotasid tasahilju kiirust, saime neile järgi ja mööda. Kiire pilk seljataha reetis, et kardetud Rae-kollid ei olegi meile ligemale saanud, vaid hoopis maha jäänud, ilmselt väsitasid nad end vahepealse hirmsa tõmbamisega ära. Viimases punnis olime jälitajatest umbes 30m ees, vahe tundus juba turvaline aga siis... Siis hakkas Priit kanuust välja minema ja koperdas. Tõusis püsti, võttis punni ja tuli kanuuse tagasi. Hakkasime end kaldast eemale lükkama aga kanuu jäi kohati kuhugi kinni, vastased olid ka selleks hetkeks juba punni võtnud. Tunded kanuus tõusid kohati ehk liiga kõrgeks, närvid olid krussis, et ega ometi viimase punniga nüüd raskelt saadud edu maha ei mängi. Viimasest punnist üle vee 50m, siis pidi kanuu kaldast ülesse tõstma, kanuu staadionile ära panema ja finishisse jooksma. Ju meil see kanuu veest välja ja staadionile tõmbamine läks sedavõrd hästi, et vastasid jäid veidi maha. Kui olime kanuu staadionile ära pannud ja hakkasime finishisse jooksma, ütlesid kohtunikud, et vestid tuleb ka kanuusse tagasi panna. **** ***** käis sellel hetkel vaid peast läbi aga kui kohtunikud sedasi käsivad siis tuleb teha: jooksime 10m tagasi, võtsime päästevestid seljast, Priidul oli see veel nööriga kinni sõlmitud lisaks pandlale. Ajaliselt oli tegu ilmselt kiire vestist vabanemisega aga sel hetkel tundus terve igavik. Igatahes sai Priit vesti seljast ja hakkasime finishisse jooksma, ka vastased said kanuud maha pandud ja hakkasid jooskma. Lõpp oli meil kiirem siiski, nad jäid paari sekundiga meist maha. Tervel distantsil polnud meil ülevaadet mitmendad me oleme, kanuuga sõites tuli päris palju tiime meile juba vastu. Ise arvasin, et 20-30dad, tuli välja hoopis, et läbi aegade edukaim esinemine. Kokkuvõtteks võib vaid öelda, et tegu oli puhta naudinguga veidi üle 4h rassida.