28 juuni 2006

tööle Ericssoni???

Rootsi Ericsson soovib üle 35aastased töötajad vahetada nooremate vastu ja pakub vabatahtlikult lahkujatele soodsaid tingimusi.

Vabatahtlikele lahkujatele pakutakse kuni pooleteist aasta palka ja abi uue töökoha otsimisel. Firma soovib suve lõpuks sel moel vabaneda enam kui tuhandest töötajast, kuid seni on nõusoleku andnud ainult paarsada, edastab Soome YLE Aamu-TV.

Rootsi seaduste kohaselt on esimesena õigus koondada viimasena tööle tulnud inimesi, seega nooremaid töötajaid.

27 juuni 2006

Sudja na mõõla

Eilse Itaalia-Austraalia mängu peakangelane oli kohtunik Luis Medina Cantalejo, kes vaatas pealt, kuidas itaalia mängija Fabio Grosso ise osava ning treenitud võttega kukutas end austraalia mängija Lucas Neilli otsa, kes oli varem ise maas pikali ning rullus temast üle. Kohtunik viibis sündmusest paari meetri kaugusel kuid läks odava näitlemise õnge ja määras penalti. Loodetavasti on mõned analüütikud-kriitikud, kes venelasest väljakohtuniku Ivanovi tegevust kritiseerisid, nüüd rahul, sest hispaania kohtunik näitas ju oluliselt vähem kaarte. Tore, kui mõnede inimeste elu on nii lihtne ja kohtuniku headus määratakse tema näidatud kaartide arvuga.
Link videole, kus saab näha, kuidas väidetavalt itaalased harjutavad neile olulisi mänguelemente.

uus Vista

Ülevaade ja ekraanilasud uuest Vistast (build 5456)

26 juuni 2006

Hommikul tööle sõites said kõik juhid tasuta kompsud puhtaks puhuda. Asukohaks seekord Kanali lõpp Pirita jõe poolses otsas. Läbisin testi edukalt. Nädalavahetuse õllevarud olid tänu pikaaegsele kogemusele täpselt arvestatud, pühapäeva õhtul jäi sauna eesruumis paiknevasse külmikusse ainult 1 AleCoq. Midagi peab ju seemneks ka jätma.

Täna lugesin meediast, et kohtunik Ivanov oleks pidanud ise kollase kaardi saama, kuna ei olnud mängijatega samal tasemel. Kuna vana jagas mängus 16 kollast ja 4 punast kaarti, kas ta oleks pidanud siis endale kaardi näitama? Probleem olevat suur näidatud kaartide arv aga mäng oli ise toores ja jõuline. Ma ei arva, et mängu või kogu üldise olukorra oleks päästnud see, kui oleks pooled kaardid ja jõhkrutsemised jätnud kaardiga karistamata. Et kui jagada ainult 8 kaarti, siis oleks kohtunik tasemel olnud??? Pole kohtuniku süü, et mängijad ja õhkkond on selline, tema reageerib mängule, pigem tulnuks minu arvates mõned kaardid veel jagada.

22 juuni 2006

Eilsel Hansapanga tervisejooksul tegin tavapärasest veidi kiiremat jooksu, pooleldi tempojooks aga võibolla oleks võinud tempo isegi kõrgem olla. 10,5km (3 ringi 3,5km) ajaga 50min 16sek, max 172, keskm 157. Viimase ringi jooksin tõusva Skandinaaviamaade tuhast tõusva tähe Geir Boosti järel, ajaks 16 min 16 sek. Veidi plaane sirvinuna tundub, et 20 trennitundi polegi nii võimatu see kuu, isegi peaks rohkem veidi tulema, kui just alles Ehitusservicest ostetud uus grill hoogu ei satu ja õlut piisavalt vähe (loe: alla 6 pudeli õhtujooksul) tarbitud saab.
Kuna kell on hetkel 15:30, siis peabki hakkama koju minema, ametlikult sai tööpäev juba 2h tagasi otsa, aga kuna mul oli hommikul jälle vaja ühes kohas teatud põhjustel olla, siis tegin hilinenud töötunnid ausalt tagasi. Head Jaani (Good Jack)

21 juuni 2006

Trennist

Peale eilset jooksu on see kuu treenitud 13h 48min. Eesmärgiks seatud 20h kuus ei ole kaugel aga selle saavutamine on praeguste palavate ilmadega raske. Väga palav on joosta, sääsed, parmud ja muud lendlevad olelejad ahistavad pidevalt, vee puudus annab juba peale 30min jooksu tunda. Kahjuks jääb homne neljapäevak ka ära seoses tuleohuga metsades.

19 juuni 2006

Eile, peale Soomest saabumist, käisin Lasnagorskis HyperRimimarketis poes. Kassajärjekorras minust eespool oleval kodanikul paistis kõva pidu tulevat: 4 pakki Vahvat vahvlit ja 1 pudeli Saaremaa viina tõstis ta kassalindile, muud ei miskit

15 juuni 2006

Omatalo

Eile kuulsin huvitavat lugu. Nimesid ei nimeta aga ehitusvaldkonnas on hullumaja. Toodi siis ühele hoovi Omatalo 145 majadetailid, kaasa anti huvitaval kombel ka arve, kust selgub kuipalju see maja tegelikult maksab. Arve oli 8600 euri ehk umbes 135 000kr. Siia lisame juurde püstituse 5 päeva*6meest*8tundi*100kr/tund+33% ehk umbes 35 000 ja transpordi Soomest umbes 10 000kr saame 180 000. Lisame igasugused vidinad, kokku tuleb umbes 200 000kr. Maja müüakse kliendile umbes 500 000. Päris hea marginaal on majadel. Aga see nimetamata jääv kodanik kellelegi teisele seda firmat ei soovita, peale raha äramaksmist hakkab kohe teistsugune suhtumine pihta ning arusaamatu venitamine.

14 juuni 2006

Eile väga rahulikus tempos 15,2km, 1:22:22 5:20min/km. Täna väsinud olek garanteeritud.

12 juuni 2006

Laup tegin metsas palju vigu, lubamatult palju. Lihtsad vead, kokku tuli neid 6min ulatuses, sedasi ju rallit ei sõida. Asi sai alguse juba stardis, kus ei saanud head kontakti kaardiga ja sedasi terve distants. Pühap oli teatejooks veidi teistsugune, tegin ühe aga see-eest suure vea, üle 5min, oleks võinud mööda teed joosta, aga ma tahtsin miskipärast otse suunaga läbi soo rammida. Kuna D väänas metsas jala välja ja katkestas, siis ma läksin metsa juba pingevabalt, samas Grete oli haiglas ja opil, siis olid mõtted temajuures, metsas keskendumine oli seega alla igasugust arvestust. Õhtul käisin haiglas Gretet vaatamas, ta oli õnneks rõõmus, tegi nalja ja roomas mööda põrandat ringi. Ja esimest korda sai ta ise ennast püsti aetud, abiks oli talle haigla voodi. Istuma hakkas ta ise ka eelmine nädal.

Peale eestikatelt ja haiglast kojusaabumist käisin saunas ja nägin üle mitme aasta taaskord puuki enda jalal, pea läbi naha juba puuritud. Eemaldasin pinsettidega selle tüütuse kiire käeliigutusega. Parasiit.

09 juuni 2006

1 asjalik Delfi artikkel, kus Kalle Mihkels võtab kokku täpselt need mõtted-arvamused, mis mul sellest teemast tekkisid:

Eestist skandaaliga lahkunud Hollandi homoseksuaalne diplomaat eksis ise inimesena elementaarse ja üldtunnustatud käitumisreegli vastu, leiab poliitik Kalle Mihkels.

Mihkels kirjutab Postimehe arvamusveerul, et ta pole Hollandi suursaadiku Hans Glaubitzi sõber ega tuttav, kuid oma arvamus on tal selle kentsaka loo kohta olemas.

Eestimaa pole Holland ega päikeseküllane Kuuba, kust diplomaadi meessoost elukaaslane pärit, nendib autor. Seda nii kliima kui ka ajalooliste ja kultuuritraditsioonide poolest.

Mihkelsi meelest on Hollandi diplomaat inimesena eksinud elementaarse ja üldtunnustatud käitumisreegli vastu. ?Ammusest ajast on ju teada, et võõrsil viibides tuleb sealse riigi kombeid ja tavasid austada, märgib Mihkels.

?Homoabielud ei ole meil tavalised, ammugi siis traditsioonilised. Seda peaksid siia tööle lähetatud välismaalased teadma. Ma olen üsna kindel ka selles, et Hollandi diplomaadi ülesanne Eestis ei ole meie elukorraldust ja tavasid kritiseerida ning oma seksuaaleelistusi ja tavasid propageerida. Isiklike suhete probleemide segamine poliitikaga on lubamatu ja taunitav.

Autori sõnul on asjaolu, et Glaubitz on oma elukaaslaseks valinud mustanahalise mehe tema valik. Elagu kellega tahes, kuid Eestis hoidku eraelu tööst lahus.

Ka ärgu lugupeetud diplomaat, kes esindab Hollandi ametlikku seisukohta, nõudku, et kõik tema valikust vaimustuksid ja talle aplodeeriksid, kurjustab Mihkels. Ja ärgu tulgu selgitama, kui rumalad ja arenematud on eestlased ja Eesti riik, et sellist demokraatia ülimat väljendust nagu homoabielud vääriliselt ei hinda.
Eile tegin neljapäevakul 2 starti, esmalt läbisin H12 raja 3,1km kerge sörgiga läbi võttes ise samalajal orienteerumise algkursust ja samal ajal ühte algajat õpetades ning peale seda kohe H21AL rada 5,7km järgi. Kui stardis veel kaalusin, kas jookseks H21A või AL rada, siis juba AL raja teises punnis olin tehtud valiku üle õnnelik, jalg oli ikka juba pehma, väsimus lihastes. Ega rada raske ei olnud, paar kavalat suunapunni oli, raske oli pool kilomeetrit soos joosta, seal hakkasin isegi tihti käima (seda on eteapiaegadest ka kohe hoomata). Siis peale sood, tihnikus, jooksin oksa silma, täna on silm veidi punane, siis õnnestus risus ja sambliku all olevatel kividel korduvalt mõlema jala hüppeliigest väänata, täna annabki vasak jalg sellest kahjuks teada, metsas tegin väänatud hüppeliigeste tõttu ebardlikke samme, jalg ei tahtnud tavalisest jooksusammu motoorikast midagi kuulda, pidi nagu krdi baleriin jalgu maha panema. Homme saab sellise väänatud jala ja puuduliku jooksujõu tõttu raske olema.

06 juuni 2006

Eile sattusin sõitma mööda Suur-Sõjamäe tänavat, see viib Ülemiste keskuse juurest otse Lagedile, täpselt lennujaama kõrvalt möödub. Kes senini arvas, et pealinnas on halvad teed, sellele soovitaksin mööda seda teed sõita, arvatasti tuleb enda arvamust muuta. Mingist aukude lappimisest seal pole üldse mõtet rääkida. Aga üks pilt on parem kui mitu sõna, seega kui võimalus, sattuge ise sinna kanti.

PS: kiirusepiirang on seal teel 30 km/h, aga ilmselgelt on tegu liigsuure kiirusega.

05 juuni 2006


Pühapäeval näitas Yle TV2 Soome meistrivõistlusi sprindis. Naisest sai hõbeda Liisa Anttila, kes jooksis vasak käsi kipsis, kulla kaotas ta ühe sekundiga. Vasakus käes oli tal ka EMIT kaart, ilmselt oli sellest tulenevalt teatav ajaline kaotus igas punktis, isegi finishis oli näha, et ta ei saanud seal EMIT kaarti kiirelt auku surutud. Ja käeluu oli ta murdnud orienteerudes... Ma isegi omadest kogemustest tean, et orienteerumine on ohtlik spordiala ;)
Nädalavahetusel peet Klubide karikas oli tõsine spordiüritus :) Mu arusaama järgi on tegemist siiski sellisel kujul suht mõttetu ja vähetähtsa ettevõtmisega, selline armas külavõistlus. Selline "hea" tunne hakkas juba stardis pihta, kus olid küll kohal stardikellad aga need piiksu ei teinud, ise pidid vaatama, millal seal joonel edasi astud ja metsa jooksed. Kaardid ei olnud ka kilekotis. Kappasin metsa esimene punni juurde, koht oli selge, orvandi otsast ülesse ja lohku aga mida ei olnud, see oli punkt. Oli pandud küll teip märgistamaks punkti asukohta. Esimene mõte,et äkki on pandud kogemata naaberlohku. Kappasin ringi, aga isegi naaberlohus ei olnud punkti. 2 min hiljem startinud vanameister jõudis ka sinna õigesse punkti, jõudsime konsensusele, et koht õige aga tähist ja jaama seal ei ole ning jooksime edasi järgmisse punkti. Rajal tuli paar lihtsat suunaviga, vahepeal jäin rajal vanameistrist maha aga ta tegi ka mingi vea ja taas olime koos. Oli see nüüd 12-s või 13s punkt, legend oli väike lage soo rohelises igatahes, sinna suundusime vanameistriga koos. Ja taaskord oli punniga jama, nimelt oli punkt pandud vale soo otsa. Lahe. Raja edenedes jooksis vanameister eest ära, selline jõuetus oli taas peal. Lisaks veel igasugune motivatsiooni puudus, ainuke idee oli rada läbi joosta, et klubile punktid tuua. 12km on ikka liiga pikk distants mulle, ilmselt mängis rolli ka asjaolu, et nõlvad oli päris suured ja neid pidi päris mitu korda võtma. EMV tavarada Kääriku dzunglis saab jälle raske olema. Pärast võistlust selgus, et esimene punn oli lihtsalt unustatud metsa viimata, samuti unustati viia metsa kuskil sealsamas olema pidanud naaberpunn. Täiesti uskumatu tase. Ei kujuta ette, mis oleks saanud siis, kui samade rajameistrite tiimi Klementsov-Reha poolt oleks Jüriööl unustatud 2 punkti metsa viimata ja üks oleks olnud 50m vales kohas.

Peale esimest päeva läksime veel meie juurde grillima ja sauna, enamus rahvast jäi meile ööbima, maja oli inimesi täis. Teise päeva teatejooksust pole mdiagi kirjutada, meil võeti 2 pändi maha, üks seetõttu, et vale hajutuse punn ja ühel pändil jäi üks punn kogemata vahele. Järgmise aasta kevadlaabri tarbeks igatahes teeme numbritrenni, et peale 45min tirimist jõuaks õigeid numbreid ikka häguse silmaga hoomata :))

Õhtul lugesin viimase Orienteeruja läbi, seal jäi silma paar häirivat kommentaari. Nimelt aeti koondise treeniri poolt preili Rihma sprindi eeljooksu ebaõnnestumine kohaliku punktikohtuniku kaela, kes olevat hüüdnud talle, et "Hästi läheb, Annika". Väga ebaprofessionaalne, et selline asi kellegi kellegi keskendumist häirib, pressipunktis pidevalt karjutakse ergutusi ja kui tõesti inimene oleks olnud keskendunud võistlusele, siis selline hüüe ei saa ju mõjuda sedasi. Kõlas kuidagi odava vabandusena ebaõnnestumisele. Teine asi oli hr Järveoja, kes otsis orienteerumishuviliste horde aga nägi ainult paari huvilist ja liidu presidendi peret. Artiklist ei selgunud, kus ja mis päeval ta neid nägi aga kuna Eestis peale Olle ilmselt profisportlasi ei ole ja sellest tulenevalt peavad inimesed ka tööl käima, siis oleks olnud väga vale oodata, et tohutud rahvamassid on seda võsislust vaatamas, kui see toimub nädala sees keset tööpäeva. Üldse oli see artikkel kuidagi negatiivse tooniga kirjutatud. Kibestunud mees, palgid ja pinnud silmas?

Aga nädala, isegi kuu, tsitaat pärineb Priit Överuselt, kes kirjutas foorumis, et: "Paha lugu, et eile jala välja väänasin. Vaatasin oma eelmise aasta traumade päevikust, et hüppeliiges = 2 nädalat. Seega olen Jukolal siiski rivis."

01 juuni 2006

Tallinna MV lühirajal


Eilne lühirada mind ei üllatanud. Positiivselt vähemalt mitte. Enne starti oli teada, et reielihased on täitsa valusad ja väsinud, pidev kollase paberiga Karl Fazeri šokolaadi söömine ning õhtuti mitme õlle konsumeerimine ei tule jooksule kuidagi kasuks. Esimesed punktivahed läksid hästi, erilisi ekimusi ei tulnud, isegi 5000 mõõtkava oli hea lugeda, objektid tulid kiiresti vastu. 8da punniga tuli paarkümmend sek viga, ei saanud kohe täpselt aru, millise kraavini jõudsin, õige asukoha määramine ja punkt oli võetud. Vahepeal mahajäänud Taivo sai seal mu uuesti kätte. Seejäral tuli labane viga. Nimelt vaatasin, kuhu ma 8dast jooksma pean, keerasin kaardi kokku ja hakkasin mööda punast joont minema. Vahetult enne järgmist punni tuli Margus seal mulle vastu, ma veel imestasin, et miks ta nii imelikust suunast tuleb. Võtsin punni ära ja hakkasin vaatama, kuhu edasi joosta. Ja siis saabus selgus, et olin juba 12das punnis. Paar vandesõna enam olukorda ei päästnud, minut tuli vähemalt viga sellega. Ma oli nimelt jälginud valet joont, peale kokkumurdmist ei vaadanud, kumba punast joont ma jälgima pean, seetõttu sattusingi valesse punni. Meeleolu langusest tingituna ei hakanud enam eriti pingutama, vahetult ene 9dat punni nägin Erikut, kes tuli reipa sammuga. 9-10-11 läksid lihtsalt aga 11daga oli järgmine jama. Nimelt oli punn pankranniku all. Hakkasin ülevalt alla tulema, kui koperdasin seal, ilmselt sammal, oksad vms, jalg jäi kuhugi kinni ja lendasin esmalt kätega vastu puud, mis oli poolel teel ja sealt puupõrkega selili kividele. 2m kõrguselt alla kividele sadada ei ole üldsegi lahe. Lebasin paar sek maas, õnneks ei olnud eriti viga saanud. Selja peal, puusast kõrgemal aga hakkas valus ja kipitas. Võtsin punni ära ja vaevaliselt ronisin pankrannikust ülesse. Korraks käis mõte, et jätaks selle võistluse nüüd pooleli aga kuna olin juba päris lõpus ja selg ka õnneks valusamaks ei läinud, otsustasin järgmisse punni sörkida ja tekkivat olukorda tsekata, kas läheb veel valusamaks. 12 punkt oli juba tuttav, alles ma sealt ju olin tulnud. Järgmine etapp oli pikem, pool etappi võtsin rahulikult, edasi üritasin juba veidi kõrgema tempoga joosta. 13-14-15-16 punnid probleeme tehniliselt ei valmistanud. Lõpuaeg oli nagu oli, selliste sündmuste järel peab ilmselt õnnelik olema, et üldse finišisse jõudsin. Enamväheam eelmine aasta samal ajal tegin bullerjani hüppe, ilmselt 4dat juunit hakkan teise sünnipäevana tähistama.
Täna hommikul oli vasaku käe ranne sellest puupõrkest nii valusaks läinud, et autot sai vaid ühe käega juhtida. Orienteerumine on ohtlik spordiala.