30 märts 2009

Raske õppustel, kerge lahingus?

Öeldaks, et raske õppustel ja kerge lahingus. Aga kui õppuste osa üldse vahele jääb ja pead täiesti ootamatult keset päeva nö lahingusse asuma? Täielik respect nende suhtes, kellel on see elukutse.

25 märts 2009

Lätis

Tuleb tunnistada, et laager Lõuna-Euroopas oli huvitav. Öises Pärnumaa metsas olin ma vabatahtlik ajavõtja, kõik ohverdus käis loomulikult selle nimel, et klubi tipud saaksid korraliku tulemuse joosta ;) Seevastu Lätis oli lumi maas, kohati lausa sääreni. Lumes sumpamine pole kunagi mu lemmikharrastus olnud. Kuigi hetkel pole täpseid andmeid käepärast võtta, siis eelmine orienteerumisalane tegevus leidis aset umbes eelmise aasta augusti lõupus. Kiire arvutus näppudel andis tulemuseks 7 kuud. Kaardiga metsas tegelemise puudus andis valusalt Läti kiiretel maastikel tunda, 3 suurt lohku jäi kaardilt hoomamata, mis looduses täitsa olemas olid. Sai külastatud ka EMV lühiraja maastikku, seal tõotab tulla huvitav võistlus. Tahaks selle kohta midagi öelda aga 1 pilt ütleb enam kui 2 sõna.

EDIT: lisatud pildid (autor Margus K., pildid on selles mõttes petlikud, et siin pole lund, mis kohati oli tõesti sääreluu keskkohani))



16 märts 2009

Vässs

Nädala lõpp päädib väljasõiduga Lõuna-Euroopa suunas. Kavatseb väisata ühte naaberriiki, et seal sooritada hooaja esimene orienteerumisalane sooritus.

Peale Viru maratoni on üle terve keha olnud rõve väsimus. Isegi kui 3 päeva ei ole ennast liigutanud peale töölkäimise, siis kogu aeg on tunne, et tahaks metsikult puhata. Sedasi juba paar nädalat. Tea, kas sai tehtud korralik väsimuseharjutus või lihtsalt hiilib kevadväsimus ligi. Jooksva kuu treeningmaht on väiksem, kui mõnel mehel läks aega Tartu suusamaratoni läbimiseks igatahes.

Puhkamisteni.

02 märts 2009

Viru Maraton

Pühapäeval juhtus selline asi, et käisin Viru maratonil suusatamas. Kui eelmisel nädalavahetusel toimunud Tallinna maratonil olin veel lühikese distantsi osaleja, siis suurenenud suusamahud sundisid vägisi juba seekord pikale rajale.

Sõita tuli 25 + 17km ring, mingeid sihte ei seadnud, va 1 - lõpetada igal juhul alla 3,5h, siis saab kella mälu täis ja ta ei suuda rohkem asukohapunkte talletada. Stardis kõik ilusti, juba 50m peale stadijoont esimesel tõusunukil murdus ühel õnnetul suusakepp. Esimesed km-d nagu ikka tropis, levinud laskumisasend oli sahk-meetod. Esimesest TP-st, mis asetses umbes 3,7km kaugusel stardist sõitsin niisama läbi, kuidagi vara oli veel jõujooki nõutama hakata, kuigi oli ohtralt ka neid, kes seda tegid. Selleks ajaks olid suusahundid juba rajale kenasti ära jagunenud, sõita sai päris vabalt. Meeldejäävam hetk oli esimesest ringist mingi kilomeetri pikkune vastutuult lõik, kus ma esimesene meie grupist murdsin teed, pulss tõusis vahepeal 194ni, aga vähemalt jõudsin eelmistele järgi. Tagantjärele tark olles oleks võinud muidugi ka kellegi taga seal liuelda aga eks neid tarkuseteri ikka maratonidelt saadakse, tugitoolis Heinekeni rüübates neid ei saa. Esimese ringi lõpus tegin TP3-s pikema peatuse, soola, suhkurt, banaani ja hulgaliselt jõujooki tarbisin. Peatus venis vist liiga pikaks, igatahes oli järgmiseks ringiks end väga raske käima tõmmata. Esimsel tõusul jäin korraks seisma, vaatasin ka liidrite lõpuheitluse ära, kus esikoht napsati kümnendik sekundiga, hea et tüüpidelt ringiga sisse ei saanud. Teisel ringil olid seltskonnad kenasti ära jagunenud, ise sõitsin koos 4se grupiga,kes küll peatselt laiali hajus aga sain eelmised kätte ja sõitsin koos nendega. Rada oli siiski veidi liiga pehmeks muutunud aga rahvamassi vastu ei saa, eks tuleb ise kiirem teinekord olla. Lipe oli hea, laskumisel vastast ei kohanud, kuigi siin mängib rolli ilmselt enam kekmisest suurem kehakaal. Saabudes tagasi Mõedaku mägede juurde olid kops ja lihased suht väsinud juba, tõusud võtsin flegmaatilise tempoga, päris käima õnneks ei hakanud, muidu oleks kohtunikud selle tegevuse eest rajalt hoobilt eemaldanud. Viimasel paaril km-l enam ühtegi konkurenti läheduses ei olnud, tugevamad läksid tõusudelt eest ja tagant ei märganud ka keskit. Samas, mis silma hakkas, et osad tüübid proovisid enamus laskumisi sahka lasta, kuigi minu arvates polnud seal mitte ainsatki kohta, kus seda olnuks vaja raja tõttu teha. Finishis olin enda eesmärgi tublisti ületanud, talletamisruumi jäi kellale veel piisavalt, Garmini Forerunner näitas läbitud distantsiks 40,5 km ja kokku kulus selleks umbes 3300 kCal.

Kui enne maratoni oli sõidetud 90km, siis pärast 130km, ehk varsti hakkab kätte tulema treenitus, et võiks ka Tartu maratoni sõita.

Täna on lihased valusad, vaja sellest suurüritusest taastuda.