29 september 2009

ai, bolit

Kõrv valutab juba reede õhtust alates, täna lähen näitan seda perearstile, kes siis vaatab edasi, mis teha. Kahjuks on selle all kannatanud sport, valutava kõrvaga ei ole üldse tore joosta. Seetõttu jääb Suunto Gamesil osalemata. Oma rumalus muidu, ei ole vaja liiga usinalt vatitikkudega kõrva sügada.

Teine huvitav asi on see, et pangast ei paista saavat hoiupõrsast. Küsisin seda Swedpangast järgi lausa. Mul endal oli lapsepõlves ühe põhjanaabrite panga sinine hoipõrsas kuhu sai kopikaid sisse panna, aga mida sisi tänapäeva laps peaks tegema? Keegi ei tea, kust saaks kasvõi osta mõne panga hoiupõrsa. Sobib ka Maapanga oma.

15 september 2009

sügisjooks

Peale seda kui August augusti kuus mitte tilkagi ei raputand, oli ülim aeg saabunud septembris kõik tagasi teha. Pendel käib äärest äärde. Kuidagi algas kuu algus sedasi, et mingi haigusevimm sai külge haagitud, hommikul kurk neelatades valus, nina on tatine, õhtuti laiskus peal ja jooksma ei viitsi minna.

Ühesõnaga ettevalmistus sügisjooksuks oli nigel. Ei pea vist mainima, et paaril korral käis peast läbi sellest lausa loobuda. Ei aidanud kaasa, et alles eelmsiel päeval saabusin Rootsi kunni juurest, teekonnal sinna ja tagasi polnud midagi muud teha kui teatavat jooki degusteerida. Laevas oli selle liitri hind 133kr, uurides ühelt inimeselt maksude kohta, siis 1x40x2,02= umbes 80kr on meie vabariigis selle toote aktsiisimaksud pelgalt.

Jooks algas ise huvitavalt: juba paar aastat tagasi tehtud otsus osaleda 21km jooksus on hea, ei pea 10km jooksjate kombel koridoris teed murdma. Esimene km oli liiga kiire, 4.12 umbes, plaaniks oli võetud ühtlane 4.30, et oleks hea joosta ja inimese tunne, samas oli hea kerge joosta, pulss vaevalt 170. Edasi hakkas pulss pisut tõusma ja tempo langema. Isegi kui tuttavad või ilusad naiserahvad mööda kappasid ja oleks võinud neile sappa haarada, siis ei teinud seda, est 21km ei ole päris Rabajooksu 6km rebida. 10km möödus suts üle 45 minuti, joosta oli endiselt hea kuid pulss oli jõudnud 180ni. Pole palju, pole ka vähe. Teise ringi alguses tõstsin tempot. Ei saaks öelda, et oleks enam hea olnud kui alguses. Kuigi tempo tõusis 4.20 kanti siis Kadrioru kandis Musta Luige juures olid esimesed märgid, et päris lõpuni nii välja ei vea. Tuldi selg ees vastu ja mindi selg eest ära kuid teisel ringil tagasipöörde kohas Pirita suunal olin küpse. Nagu ploom või Karjala piirakas juustuga. Õnneks saabus peatselt joogipunn Russalka taga, kus oli igati legitiimne põhjus jooksusammudele. Edasi jätkus jooks läbi Kadrioru, taastusin paar km järgmise joogipunktini Paksu Margariita ligidal.

Algas kerge tõus, oli vaja hädasti tempot tõsta. Isegi 190ne pulss ega krampi minna sooviv reielihas ei olnud takistuseks, miks ei peaks lõpuni tirima. Balti jaama juures kuulsin seljatagant liginevat hingeldamist. Oli vaja veel tirida. Ei tea kes see oli aga sinna ta jäi. Taamalt paistis äkki ka Priidu selg, kes hülgas mind esimesel ringil Russalka kandis. Km aeg 4.23 oli juba postiivne kuid käis võitlus ajaga: kas kustun varem mina või saabub ruutulippu. Tallinna hotelli juures jooksis Urmo Raiend mööda. Deem, rada tõusis ka vastumäge vähe kuid olles läbinud juba 20km siis andis tunda ja mitte vähe. Panin Raiendile konksu, mahajäämine oleks tähendanud allaandmist. Veidi enne hambakliinikut sain temast mööda, kuid ees oli uus kohutavalt suur tõus kiriku juurdesvabaduse väljaku poole. Pulssi ei julgenud vaadata, õigem oleks öelda, et lihtsalt ei jätkunud hapnikku et pead ja silmi pöörata veidi. Tõusu otsas oli Priit vaevalt 20m minust ees, ise ta seda ei teadnud. Jaks sai mul otsa, jooksin keedetud makaronidele sarnanavate jalgadega lippadi-loppadi mäest alla. Tenniseväljakute juures jaksasin veel pisut tirida, kuid enamaks jaksu ei jätkunud. Vedas seekord Priidul, Mardil veidi vähem.

Seatud eesmärk sai alistatud ehk parandasin eelmise aasta aega. Samas on järgmiseks aastaks uued eesmärgid, kahjuks on selle üks osaline siirdunud Mozarti shokolaadikuule valmistama kuid ei heida lootust, et saab talle Pühajärve jooksul, mis on siiski raskeim Järvejooksude sarjast ära teha.

01 september 2009

Tilgatu august



Läkski augusti kuu sedasi mööda, et tilkagi alkoholiseaduse alla käivat jooki ei tarbinud. Ma saan aru, et mõnele on see tavapärane ja ei tekita mingeid emotsione, teisalt ei ole ma viimsed 35a näiteks kudumisega tegelenud ja see samuti ei tekita mus mingeid tundeid. Jutt käib siiski sellest, mis on olnud kellegi elu lahtutamatuks osaks kas just iga päev aga tihedalt ja eemalolek sellest.

Kuna mõni laps võib seda teksti kogemata lugema sattuda, siis täpsemaid koguseid ei hakka kirja panema, samas kas see ongi tähtis? Kui mõni juba arvas, et selline otsus sai tehtud seepärast, et maks on läbi, siis peab tunnistama, et ta eksib ja seda kahel põhjusel: esiteks ei anna mul maks tunda ja teiseks ei ole ma arsti juures käinud, kes seda oleks tuvastanud.

Nagu juba vast ennist mainisin, oli tegemist välkmõttega keset augustialguse Põlva Konsumi poodi ja muid teemasid seoses sellega ei olnud, isegi mitte kava kaalu langetada. Tuleb tunnistada, et mingil määral on see ka vähenenud, samas on imetajakatse tõestanud, et Rabajooksu rajal sellest hoolimata või selle tõttu EMV medalistile vastu ei saa. Ümber Ülemiste järve jooksin enamvähem täiega kuid aeg ja koht väljendab hetke olukorda ;)

Inimene suudab, seniks uute väljakutseteni.