22 detsember 2010

Kes aias?

Kindlasti lööb paljude lugejate süda kaasa mu treeningutele. Meelel ja keelel on pakiline küsimus: kas pikk vaikus siin keskkonnas on tingitud vähesest vabast ajast, mille põhjuseks on omakorda suur treeningkoormus? Võtkem siis asjad kokku ühe sõnaga: jah ja ei. Käesoleval hooajal on treeningkilomeetreid kogunenud umbes 960. Peab kohe mainima, et hooaeg algab mul koos tavakalendriga, elik siis 1 jaanuar. Tuleb väga kõvasti pingutada, et saaks nelja numbri pööripäevaks ka neljakohalise mahu kätte, vastasel korral tuleb enne üheksat vägisi 0 kirjutada, et neljakohaline arv täis tuleks. Kurnav hooaeg saab peatselt läbi, seejärel puhkan pisut, et aprillis taas metsas jooksmas käia.

15 september 2010

Eile tegin põgusa ringi Hiiu staadioni juures. Miskipärast oli samal ajal ka OK Nõme teisipäevak. Ei tea, mida keerlist selles Tähetorni pargis küll orienteerumistehnilist on, et niipalju rahvast sinna kogunes. Ju piisab huvigrupile, et sõltumata korraldajast ja maastikust antakse kaart kätte ja umbes 50kr eest saab läbida suurepärase sprindimaastiku. Maastiku, kus kõrvalekalle punkte ühendavast punasest joonest tähendab reeglina juba vea tegemist. Samas saaks teha sellelsamal maastikul ka esmaülekande televisooni jaoks, nähtavus hea ning mitmed kaamerakohad käepärast võtta. Lipates ülemist suusarada jooksid must mööda umbes 9-10a Nõmme jalgpalliklubi tüdrukud. Piinlik oli ja pulsi ajas üles aga ei lasknud sellest pisiasjast end segada. Nemad ju Saaremaal ei jookse kolme päevaga maratoni. Tark ei torma. Teisalt oli metsaall ka tandem, kellel olümpiamõtted ammu peas on. Ilmselt oli asi kehvasti magatud öös aga punnis ja punase näoga meenutas üks mõtetemõlgutaja kangest Songissepa Matit, kelle teleesinemised ilma punase nina ja põskedeta on rariteet.

23 august 2010

Rahva Raamatu sooduskampaania

Rahva Raamatul on aegajalt päris vahvaid sooduskampaaniaid. Üks näide on siin pildil.

26 juuni 2010

Dübbel vee

Treeningud kannavad vilja. Jooksutempo umbes 7.30 min/km juures näitab kesmimine pulss pidevalt langustrendi, viimati näiteks ainult 146. Vormikõver teeb w-kujulisi liigutusi.

09 juuni 2010

Jean

Jaanipäevani ei joo ega jookse. Asjad peavad tasakaalus olema. Peale seda hakkan hoolega jooksma.

07 juuni 2010

WISE WORDS AND SAGE ADVICE


- Do not argue with an idiot. He will drag you down to his level and beat you with experience. That is why I don't argue with a politician.
- The last thing I want to do is hurt you. But it's still on the list.
- We live in a society where pizza gets to your house before the police.
- If I agreed with you, we'd both be wrong.
- Men have two emotions: Hungry and Horny. If you see him without a sandwich, look out.
- Having sex is like playing bridge. If you don't have a good partner, you'd better have a good hand.
- War does not determine who is right – only who is left... left, oh ya they are the ones holding the protest signs.
- Knowledge is knowing a tomato is a fruit; Wisdom is not putting it in a fruit salad.
- Politicians and diapers have one thing in common. They should both be changed regularly, and for the same reason.
- Going to church doesn't make you a Christian any more than standing in a garage makes you a car.
- Evening news is where they begin with 'Good evening', and then proceed to tell you why it isn't.
- I asked God for a bike, but I know God doesn't work that way. So I stole a bike and asked for forgiveness.
- I want to die peacefully in my sleep, like my grandfather.. Not screaming and yelling like the passengers in his car.
- Sex is not the answer. Sex is the question. "Yes" is the answer.
- Women might be able to fake orgasms. But men can fake a whole relationship.
- Light travels faster than sound. This is why some people appear bright until you hear them speak.
- We never really grow up, we only learn how to act in public.
- War does not determine who is right - only who is left.
- Children: You spend the first 2 years of their life teaching them to walk and talk. Then you spend the next 16 years telling them to sit down and shut-up.
- My mother never saw the irony in calling me a son-of-a-bitch.
- The early bird might get the worm, but the second mouse gets the cheese.
- Fighting for peace is like fucking for virginity.
- To steal ideas from one person is plagiarism. To steal from many is research.
- A bus station is where a bus stops. A train station is where a train stops. On my desk, I have a work station.
- Better to remain silent and be thought a fool, than to speak and remove all doubt.
- How is it one careless match can start a forest fire, but it takes a whole box to start a campfire?
- Did you know that dolphins are so smart that within a few weeks of captivity, they can train people to stand on the very edge of the pool and throw them fish?
- Never, under any circumstances, take a sleeping pill and a laxative on the same night.
- I didn't fight my way to the top of the food chain to be a vegetarian
- Whenever I fill out an application, in the part that says "If an emergency, notify:" I put "DOCTOR". What's my mother going to do?
- I didn't say it was your fault, I said I was blaming you.
- Why does someone believe you when you say there are four billion stars, but check when you say the paint is wet?
- Women will never be equal to men until they can walk down the street with a bald head and a beer gut, and still think they are sexy.
- Crowded elevators smell different to midgets.
- Good girls are bad girls that never get caught.
- Why do Americans choose from just two people to run for president and 50 for Miss America?
- Behind every successful man is his woman. Behind the fall of a successful man is usually another woman.
- The main reason Santa is so jolly is because he knows where all the bad girls live.
- Always borrow money from a pessimist. He won't expect it back.
- Never get into fights with ugly people, they have nothing to lose.
- He who smiles in a crisis has found someone to blame.
- A diplomat is someone who can tell you to go to hell in such a way that you will look forward to the trip.
- Hospitality: making your guests feel like they're at home, even if you wish they were.
- I discovered I scream the same way whether I'm about to be devoured by a great white shark or if a piece of seaweed touches my foot.
- I intend to live forever. So far, so good.
- Just remember...if the world didn't suck, we'd all fall off.
- Some cause happiness wherever they go. Others whenever they go.
- I got in a fight one time with a really big guy, and he said, "I'm going to mop the floor with your face." I said, "You'll be sorry." He said, "Oh, yeah? Why?" I said, "Well, you won't be able to get into the corners very well."
- Never hit a man with glasses. Hit him with a baseball bat.
- I always take life with a grain of salt... plus a slice of lemon... and a shot of tequila.
- Jesus loves you, but everyone else thinks you're an asshole.
- I like work. It fascinates me. I sit and look at it for hours.
- When tempted to fight fire with fire, remember that the Fire Department usually uses water.
- Knowledge is power, and power corrupts. So study hard and be evil.
- With sufficient thrust, pigs fly just fine.
- A bargain is something you don't need at a price you can't resist.
- If winning isn't everything why do they keep score?
- Nostalgia isn't what it used to be.
- A bus is a vehicle that runs twice as fast when you are after it as when you are in it.
- Some people hear voices.. Some see invisible people.. Others have no imagination whatsoever.
- Change is inevitable, except from a vending machine.

30 mai 2010

Isa näidend

Eile käisin Vene teatris Jean Uuspõllu mononäidendit "Isa" vaatamas. Piletilevi kodulehel mainitakse etenduse kohta sedasi: Isa on Islandi näitekirjaniku, lavastaja, näitleja ja produtsendi Bjarni Haukur Thorssoni 2007. aastal valminud mononäidend. Tunnistan, et ei saanud pakutud zanrist aru: komöödia jaoks oli olematult nalja, draamaga ka tegemist ei olnud ja kriminulli mõõtmeid ka välja ei andnud. Etendus kui selline jättis väga nõrga mulje, võrdlemisi igav ja sisutühja jutustusega oli tegu. Ainsana mõjusid ajuti naljakalt hr Uuspõllu miimika ja paar lauset terve paaritunnise etenduse kohta. Kui sa veel pole seda etendust näinud, siis oled õnnelik ja kui plaanid vaatama minna siis kingi piletiraha parem heategevuseks.
---
Mai kuuga täitus treeningkilomeetreid täpselt 100. Et mul üksi täitsa igav poleks jooksmas käia, siis olen viimasel ajal trenni kaasa võtnud luuümbruse põletiku ja koos oleme umbes 8km läbinud korraga. Kahjuks ei ole mu kamraad viimasel ajal eriti tihti saanud trenni tulla ja üksi pole ka olnud viitsimist end õue ajada. Kuulutan käesoleva aasta lörri läinuks. Siht Suuntole on endiselt jõus kuid täpsustamist vajab vaid aasta. Et kas siis järgmine või ülejärgmine. Soome suurvõistlusele lähen sokke ja higipaela ostma.

23 mai 2010

3 trenni päevas

Seniks kuni isehakanud humoristid siin kommentaariumis hambaid teritavad ja püüavad end Pikkeri ajakirja huumorilaureaadiks manageerida on mul hoopis päevad täis sportlikke ettevõtmisi. Esmalt poolteist tundi tugitoolisportlase trenni jälgides Balti MV Selgisel läbi online ülekande, seejärel meeldiva sörgiga 12km tund seitsemeteistkümnega ja viimaks muru niitmine 1,15km ja 28min, keskmise pulsiga 122. Kolm trenni päevas on mulle liig, kord aastas selline koormus on täiesti piisav.

Kiire mahutrenn

Endalegi üllatusena olen end leidnud taas spordirajalt. Silmnähtav progress on näiteks 2x nädalas jooksmas käia, viimane asjalik liigutamine oli veebruaris ja enne seda oli vist sügisel. Nagu ikka, tuleb treeninguid alustada kiire mahutrenniga, et luua eeldused mõnede konkurentide alistamiseks. Näiteks olen teinud 6.20 min/km tempoga ja 163-se pulsiga pikki, so on 8-12km pikkuseid mahutrenne. Ma arvan, et tempo on siiski liiga kiire olnud, peaks veidi rahulikumalt ning lühemalt tatsama. Terve pikk hooaeg on veel ees, pole mõtet sedasi end kulutada. Tehes sellise kiire tempoga trenne tundus täitsa mõeldav olema ka EMV lühirajal meeste põhiklassis medalieest võidelda, seal mehed ka 6min/km jooksid ju :)))


Peatselt on tulemas esimene orienteerumisvõistlus sel aastal (Suvejooks), eelmine kord oli see möödunud aasta oktoobris. Meie Jukola tiimi sel aastal ei pääsenud, vanade meeste konkurents spordiklubis on 7-le kohale piisavalt kõva. Eks järgmine aasta jooksen siis pikka või poolpikka öövahetust. Võtangi kohe www.orienteerumine.ee lehe lahti ja hakkan tingmärke meelde tuletama. A.Koppa käest ostsin kaitseprillid juba ära, et kui ma metsas ringi tuiskan, siis sääsed ja muu kraam ei satuks pisut õrna silma. Vaja veel soetada xxxl mõõdus särk ja uued isejooksvad suunnistuspapud.

10 mai 2010

Näen nagu loom aka doktoritetsüklisse langenud?

14. aprill oli see päev kui lõigati mandlid välja. Tollal ma veel ei teadnud, et lähiajal seisab veel üks operatsioon ees. Nimelt sain ühe töökaaslasega mandliopist ja arstidest vesteldes kuulda, et tema plaanib ka ühte oppi, milleks on nägemise kordategemine laseriga. Mind jäi see mõte kummitama. Paar päeva vaagisin teemat, googeldasin, tutvusin erinevate tegijate kodulehtede ja operatsiooni tüübi valikutega. Kiusatus andis võitu ja ühel päeval saigi Tartus käidud Refocuse silmakliinikus konsultatsioonil selgitamaks välja silmade sobivust laseroperatsiooniks. Epiteeli paksus oli mul keskmiselt 570 piko, nano või misiganes meetrit. See ületab keskmist väärtust mõnevõrra, samuti olid silmarõhud korras ja muid kõrvalekaldumisi ega vastunäidustusi ei tuvastatud. Samas sai ka opi aeg paika pandud, milleks oli 7. mai. Reede, viies nädalapäev nagu kõlab lauluviis. Hetkel on neil veel ka soodukas Femtolasik meetodile 10% kuni maikuu lõpuni ja ööbimine Tartus Antoniuse või Londoni hotellis on tasuta. Tasuta on muidugi hea mõiste, sest ise ma selle ööbimise seal maksin nagunii kinni. Hinnast pisut hiljem.

Reedene teekond Tallinnast Tartusse meenutas mulle nimepoolest kangesti Jan Uuspõllu Tartusse minekut kuid oli oluliselt sündmustavaesem. Ei möödunud linnapiirist kilomeetritki kui kuulsin, et auto juures kaks põmakat käisin. Kahtlustustele lisas vürtsi alles eelmisel nädalal Põlva linna Carstopis sundkorras ettevõetud kummi rehviparandamine: mingi poolik kruvi oli kummi sisenenud. Kiire pilk reetis karmi tõe: rehv oli siiski terve ja teekond heade mõtete linna võis jätkuda. Ilmselt olid need lipuplagude paugud, mis tugeva tuule tõttu kõvasti endast märku andsid, peale linna piiri on vasakut kätt päris mitu firmat seal järjest. Hoolimata maanteel tolknenud suurest kogusest veoautodest, mis mõlemas suunas kärutasid, jõudsin Tartusse piisava ajavaruga. 15min enne oppi jõudsin hotelli London, kus kiire tsekk-inn ning jalutuskäik arsti juurde. Tartu on armas väike linn, igale poole jõuab jala 5 minutiga, umbes nagu Põlva :) Opp ise möödus hästi. Pigem kartsin seda, et ei tea täpselt mis mind ees ootab reaalselt kuigi arst, lugupeetud professor Teesalu, oli seda seletanud. Mingit valu laserprotseduur endas ei kätkenud, vahepeal silma õigesse nägemismõõtu laseriga töötlemine vaid tõi esile sellise spetsiifilise lõhna nagu hammast puurides tekib. Kes ei tea, küsib enda hambaarstilt või Annelilt. Esmalt ühe laseriga lõigati silmal lapp pealt ära ja seejärel keerati mind teise laseri alla, mis töötles silma õige nägemise jaoks. Kogu protseduur võttis aega umbmääraselt hinnates 15-20 minutit, enamus aega läks sättimisele, lõikamine ise käis ruttu, paarikümne sekundiga. 

Peale oppi suunati puhkeruumi. Silmad pidi sulgema, opiõde käis iga veerand tunni järel silma mingeid tilkasid tilgutamas. Esimene valuaisting tekkis umbes 3 minuti möödudes: silmad hakkasid kipitama ja iga minutiga valu suurenes. Mul oli hea meel, et kõik, mis mulle sellle opiga seoses lubati, sai mulle ka osaks. Narr ju ka, kui kõigil peale oppi silmad kipitavad aga mul mitte. Õnneks mõne aja mööduses hakkas valu leevenduma aga silmi avada, et tilkasid sisse piserdada oli endiselt võrdlemisi võimatu. Silmad avanesid samapalju nagu hiinlasel, kes vaatab kissitades silmadega Päikese poole. Ooteruumis olin umbes paar tundi, igatahes Liisi Koiksoni plaat alustas kolmandat ringi. Ruumis ei olnud ma päris üksi, kuulda oli et ka mõned teised kodanikud olid sama asjapeal väljas. Selleks ajaks soostusid silmad juba eurooplase kombel avanema, professor andis mulle igast nänni kaasa (niisutavad silmatilgad, antibiootikumiga silmatilgad, magamiseks kaitseprillid, õues viibimiseks päikeseprillid) ja võisingi saatjaga hotelli tagasi suunduda. Käia ja näha ilma abivahendita oli mõnus. Selline waaauuuuu effekt mul puudus kuna ma olin viimased 17-18 aastat pidevalt läätsedega või prillidega olnud ja enamvähem hästi koguaeg välja näinud :) Samas oli nägemine parem kui läätsedega, asju nägi teravamalt. Mõningane udusus ja halo asjade ümber on siiani aga see käib opiga kaasa ja mingi aeg kaob ära.

Professor ei lubanud samal päeval dushialla ega vanni minna ning alkoholi samal päeval tarbida ja soovitas kaitseprillidega magada, et öösel unepealt ei sügaks instinktiivselt veidi kipitavat silma. Neist ettekirjutustest õnnestus mul enamus eirata kuna oppi oli vaja tähistada ja nende kaitseprillidega saab magada vaid selili olles. Kokkuvõttes jäin ma suhtumisega seal meditsiiniasutuses, opiga ja tulemusega väga rahule. Järgmisel päeval visiit professori juurde näitas, et nägemine on silmadel eraldi 1,2 (see on 20% rohkem kui normaalne oleks), mõlema silmaga koos umbes 1,5. See ei tähenda muidugi, et mul ongi nüüd kotkasilm, sest nägemine tõmbub normaalsesse näitu tagasi ja teadlikult timmiti nägemine pisut paremaks.

Töökaaslane läheb ka lähiajal opile, tema eelistus on siiski KSA, kes teostab veidi vanema meetodiga (Epik-lasik) oppi, mis on pisut tervenemise mõttes pisut vaevalisem ja aeganõudvam kuid tulemus on sama. Talle ei pakuta tasuta ööbimist mõnes nooblis hotellis vaid saab tasuta kojusaamise opipäeval.

Opi hind on muidugi selline, et lööb pisut pahviks kuid investeerimine enda tervisesse tundub alati hea mõte olema. Refocuse soodushind FemtoLasik opile koos tasuta ööbimisega Tartus, silmatilkadega, opijärgsete kontrolliga ja 3a garantiiga (mida iganes see ka tähendab) oli 27000, KSA küsib Epik-Lasik (see on siis veidi vanem tüüp) opi eest soodushinda 28000, tasuta saad kaasa silmatilgad, transa opipäeval koju kui elad Tallinnas või Oru hotellis ööbimise kui linnast väljas elad, opijärgsed kontrollid ja garantii peaks ka olema. Mulle tundus Tartu pakkumine tervikuna parem ja seetõttu selle valisingi. Swedbanki arvelduskrediit, mis lubab kokkulepitud summa ulatuses miinusesse minna, osutus kordki väga vajalikuks instrumendiks, ootan nüüd kannatamatult palgapäeva.

Homme peaks saama teha esimese jooksu kuid metsa minek saab toimuda paari kuu vältel vaid kaitseprillidega. Nüüd hakkan kuulama Kotkasilm Kirsikese lugu Shave tonight.



20 aprill 2010

Valgus tunneli lõpus või Edelaraudtee diiselrong?

Möödunud nädala kolmapäeval oli mandli opp, nagu kõik vabariiklikud päevalehed sellest kirjutasid. Peale seda kulges elu üldiselt valuvaigistist valuvaigistini. Kui valutas, siis ikka kohe sedasi, et terve alalõug ja suu olid valusad. Kui ei valutanud, siis oleks võinud vabalt isegi hernest mulda panna. Ütleme siis nii, et maasikavälul jalutuskäik kevadpäikesega see just pole. Esimesed ööd möödusid rahutult, korra ärkasin kindlasti ülesse öö jooksul, et valuvaigistit võtta, vastasel korral ei tulnud und enam. Alates eile õhtust on parem olla, enam pole nii intensiivset valu tundnud, ilmselt hakkab valu vähehaaval taanduma. Täna on juba võrdlemisi ok olla, vähene valu ilming on tuvastatav kuid ainult 1 korra olen pidanud vaigistit võtma. Lugupeetava arsti dr Solovjovi sõnul pidi mul sel nädalal valusaks minema kuid õnneks tema ennustus ei täitunud, ma arvan, et valu tipphetk jäi laupäeva-pühapäeva. Umbes nädal veel ja siis saab mõelda sportima hakkamisele. Esmatähtis on, et kurgust läheks haavadelt valge kiht maha.

Hooaja esimesed suurvõistlused on peetud, nii mõnestki olen ilma jäänud kuid septembri lõpus peetavateks Suunto Games võistlusteks tahaks ikka sellises vormis tagasi olla, et Urmas Laev ja Maris Roosipuu minust metsas mööda ei tormaks.

15 aprill 2010

Munad maha*?

Teispäeva õhtul sõin viimase kõhutäie ja läksin unele. Kolmapäeval ülesse ärgates oli kõige tähtsam meeles pidada, et ei tohi süüa ega juua, minu doktor Viimsi Fertilitases ootas mind :)
Kella kümne paiku jõudsin haiglasse, tegin check-ini ära ja suunati mind palatisse nr 27. Tegemist oli 4 kohalise üldpalatiga, kus ma sain üksi toas laiutada. Toas oli igav, midagi teha ei olnud. Lugesin igavuse peletamiseks isegi ajakirja Orienteeruja kaanest kaaneni läbi, sh ka vist reklaami hinnakirja. Veidi peale kella 12 kutsuti opile. Valged sussid olid jalas, sinine ürp seljas, sammusin opi saali poole. Opi saalis pandi pikali, mingid juhtmed külge, peatselt tundsin saabuvat rasket rammestust, umbes 5 sekundiga oli pilt läind. Kõik, opist ei tea ma midagi. Üldnarkoos ikkagi.
Järgmine hetk avasin silmad, ma ei saanud aru kus ma olen. Valge ruum, mõned inimesed käisid ringi ja mõned olid voodites. Peatselt hakkasin aimama, et see on vist opi järgne taastumise ruum. Häiris muidugi see, et pea tuikas megalt vastikult, vasakule käele oli pandud kanüül, parema käe sõrme otsas oli mingi andur. Proovisin seda eemaldada, kuna ta oli suht tülikas aga üks masin hakkas sellepeale karjuma. Eks targem annab järele ja panin siis uuesti jubina sõrmeotsa. Äge punane valgus oli seal sees, iga autopede unistus, kes tahaks autot lisaks sinisele sumpavalgusele ka punasega ehtida. Tuli mingi sanitar kes tahtis kanüülist voolikut eemaldada aga kuna tilkumiseprotsess oli alles pooleli, siis ei eemaldatudki seda. Kerge pettumus. Peale umbes tunniajalist ruumis ärkvel olemist sain valuleevendava süsti tuharasse ja viidi mind ratastooliga enda palatisse tagasi. Rõve oli olla, pea tuikab vastikult, kurk on valus, kohati selline tunne nagu hapnikku jääks väheseks. Proovisin magada aga kuigi olin väsinud siis und ei tulnud. Kaasa ei aidanud ka see, et igas asendis mis ma voodis endast moodustasin, oli lihtsalt ebamugav. Peatselt lisandus ka kõhulahtisus. Toorete tikrite söömisest saadav lahtisus pole sellega võrredav, jäägu detailid sedapuhku avaldamata, äkki lapsed ka loevad seda juttu.
Umbes kella 16 paiku toodi süüa - Regatt pulgajäätis. Limpsasin tänuga selle ära ja jõin vett peale. Esimene söök peale 20h. Imelik oli see, et erilist tühja kõhu tunnet ei olnudki, ju siis kurguvalu siis juhtis tähelepanu muudelt asjadelt kõrvale. Kella 18 paiku toodi õhtusöök-veel 1 regati pulgajäätis. Ka see jäätis sai tänuliku vastuvõtu osaliseks. Vahepeal käis põetaja lapsega, aga kuna ma olin üdini imane, siis nad kauaks ei jäänud, jäätise tõid ka. Proovisin magama jääda voodis aga iga asend oli endiselt vale. Ainuke koht kus sai veidi tukastada nii et kurgus tatt ei ahistaks, oli tool. Nii ma siis magasingi veidi istudes toolil. Vahepeal ärkasin ja proovisin ilma eduta voodis uinuda. Õhtul kella 21 paiku käis valvearst, tegi valuvaigistava süsti, seekord oli ohvriks teine tuhar. Valvearst vaatas mulle otsa ja ilmselt oli näost näha, et ilma tabletita ma ei uinu-andiski mulle unetableti. Umbes poole tunni pärast hakaks tablett mõjuma ja minu õhtu sai sellega otsa. Uinusin voodis.
Öösel kell 3 läks uni korraks ära, tilberdasin tund aega toas niisama ringi, kuni uuesti saabus unelaine.
Kell 8 tuli mingi põetajaõde, äratades mu ülesse. Mõõtis pulssi ja vererõhku, kraadis. Kõik oli ok, temperatuur oli ainult 36,2. Hommikune olek oli õhtusest parem, kuigi kurk andis andast enam märku siis uimast olekut enam ei lnud ja päris inimesetunne oli. ) paiku tuli mind lõiganud arst Solovjov. ta on igati vahva jutuga ja olekuga härra. Lohutas mind, et alles järgmine nädal tuleb alles kõige suurem valu ja muudki heas mõttes lahedat juttu ajas. Trenni saab teha umbes 2 nädala pärast kui on kadunud valge kiht kurgust, senimaani on veritsuse oht. Ainult jogurtist ei soovitanud toituda, kartuliputru jms ka ikka muidu ma edaspidi ei tahtvat jogurtit silmaotsaski näha. Arst andis veel paberi, kus oli kirjas kõik, mida ta mul lõikusel tegi ning paar arstirohu retsepti pistis pihku. Kätlesime, tänasin teda ja ta siirdus edasui enda asju ajama. Mingi aeg ootasin veel palatis, siis küsisin, et millal mul see kanüül lõpuks ära võetakse, mille peale öeldi, et selle jaoks peab ise minema valveõe juurde ja laskma see ära võtta. Kahju, et seda varem ei öeldud, ootasin niisama pool tundi palatis. Koju sõitsin juba ise autoga. Kodus on kõige parem olla.

Kokkuvõttes: hetkel on küll kurk ja kurgulagi valusad (arst kohendas kurgulage veidi ja eemaldas sealt üleliigset pehmet kude veidi). Hea, et sain sellest mürgikoldest enda keha sees lahti. Kui küsitaks, kas milli eest teeksin uuesti, siis jääksin veidi mõtlikuks. Õnneks lõigatakse mandleid siiski korra elus. Aga kui kellelgi on mandlid mädased ja ASO indeks üle 600, nagu mul, siis soovitan kindlasti nad ära lasta lõigata.
Mõned kirjavaed on üldnarkoosi tulemus, vabandust.


*sedasi ütles õde kui kuulis, et mul mandli opp on.

08 aprill 2010

suhte lõpp?

Ekspressi tellimuse lõpetasin peale mitmeaastast tellimust ära - ei meeldinud mulle nende uus kujundus ja telekava kuivas liiga kokku.

31 märts 2010

Uus õlu või ebakaine olek?

Tindub, et kirjutajad on olnud uue õlle mõjude vallas, kui seda pressiteadet kirjutasid.



Muutmata kujul oli pee enn essis sedasi:


A. Le Coq alustab t nasest uue filtreerimistehnoloogial p
hineva superpremium lle, A. Le Coq Premium Extra tootmist.
Uudse lle filtreerimistehnoloogia kasutamise tulemusena s
ilivad uue lle maitseomadused muutumatuna pikemat aega. Uude
lletehnoloogiasse ning tootearendusse investeeriti 7,8 miljonit
krooni, toodet plaanitakse aasta l puks m a 3,1 miljonit
liitrit. 

A. Le Coq i poolt kasutusele v etud uudne selektiivne
adsorbtsiooni tehnoloogia kujutab endast lle kolmekordset
filtreerimist l bi spetsiaalsete filtrite, mille tulemusena ei
ole tarvis llepudeleid t iendavalt maitseomaduste s ilimiseks
past riseerida. 

A. Le Coq i juhi Tarmo Noobi s nul on A. Le Coq esimene llet
stus kogu Baltikumis, kes suudab t nu uuele tehnoloogiale toota
lut, mille maitseomaduste s ilimine tagatakse terveks aastaks
ilma, et pudeleid peaks t iendavalt past riseerima. lle
valmistamise tehnoloogiline uuendus seisneb selle kolmekordses
filtreerimises, mis tagab lisaks maitseomaduste pikemale s
ilimisele ka lle pehmema maitse ja p sivama vahu. lu s ilib
kauem noorena, kommenteeris Noop uue tehnoloogia v imalusi. T
nu kolmekordsele filtreerimisele s ilib Premium Extra esimese
Eesti klaaspudelisse villitud llena he aasta. 

Uude lletehnoloogiasse ning tootearendusse investeeris ettev te
ligi 7,8 miljonit krooni. Usume j tkuvalt, et pidev innovatsioon
ning investeeringud lleturu arendamisesse tasuvad end ra ning on
pikemas perspektiivis kasutoovad nii meile kui tarbijatele, tles
Noop ning lisas, et uue llega panustatakse kvaliteet llede
turule, arendades seel bi ka Eesti lleturgu. Hetkel on A. Le
Coq pudeli ja purgi segmendis selge turuliider ning uue Premium
Extraga soovime kindlasti oma positsiooni kinnitada, lausus Noop
ettev tte tulevikuplaanide kohta. Uue llega soovime saavutada
Eesti superpremium llede turul kokku 50%-lise turuosa, lisas
Noop. 

Noobi s nul on A. Le Coq Premium Extra uus lu, mis on
valmistatud Premiumi retsepti j rgi, kuid on t iendatud
erihumalatega, mis muudavad lle oma maitseomaduste poolest
veelgi pehmemaks. Kindlasti ei kao turult ka Eesti llede esibr
nd A. Le Coq Premium, n d on lihtsalt k igil lles pradel v
imalus proovida t iendatud lu ning valida, kumma lle juurde p
sima j da, kinnitas Noop. A. Le Coq Premium Extra erineb
tavalisest Premiumist ka v limuse poolest. Uus lu on villitud
0,5 liitrisesse vaid parimatele import lledele omasesse
rohelisse pudelisse, millega soovime veelgi r hutada lle
kvaliteeti, tles Noop. 

A. Le Coq Premium Extra on superpremium klassi lu, mis on
villitud 0,5 liitrisese rohelisse klaaspudelisse. T nu
retseptuuris kasutatud erihumalatele ning ainulaadsele
kolmekordsele filtreerimisele, iseloomustab lu pehme maitse,
tugevam vaht ning pikema maitseomaduste s ilimine. Uue Premium
Extra soovituslik hind poes on 12,90-13,90 krooni. 

A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle olulisemateks br
ndideks A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad.

30 märts 2010

Midagi erakordset?

Juhtus siis semmonen juttu, et id-kaart pooldus selle rüperaalist eemaldamise käigus ja kiibiga osa jäi rüperaali sisse. Fuking greit, ma ütlen.

Õnneks olin selle läheneva saatusega niiehknaa kursis, saaga sai alguses peale Rae-Mercury jalgpallimatšile järgenud afterpartys Ponni & Claidi nimelises ööklubis. Nimelt panin id-kaardi koos paberrahaga pükste taskusse ja hommikul taskuid tühjendades tervitas mind võrdlemisi kortsus kaart, tema sirgestamise käigus tekkisid plastiku pinnale murdehaavad, mis hoolimata kahekümne esimese sajandi tehnilisest progressist ise ära ei paranenudki. Selle id-kaardiga, mille murdekohast paistis isegi valgus läbi, sai kõigest hoolimata veerand Euroopat läbi rännatud ja mõningate piirivalvurite kõhkluste saatel ka Euroliitu pürgiv riik külastatud.

28 märts 2010

Kevadekuulutaja

Esimene kevadekuulutaja on kohal: peale 5 jooksu, mida sel kuul olen teinud, on sääre luuümbris jälle valus, ilmselt põletiku algusprotsess. Enam infot selle kohta siit, vt lk 65.

18 märts 2010

01 märts 2010

Mida rääkis arst?

Käisin täna kurguarsti dr Solovjovi juures vastuvõtul Fertilitases. Tegemist on muheda olemisega arstiga, kelle juures viibimine oli lausa meeldiv kogemus. Arst küsis, milleüle kurdan ja siis hakkas edasi küsima: kas mul on väsinud olek? Ma vastasinm et jah, isegi kui pole paar nädalat ennast liigutanud, siis lihastes on selline tunne, nagu oleks eelmine päev hullult trenei teinud ehk ühesõnaga täiesti väsinud tunne on nendes. Kas mul on kurguvaluga palavik 37,0-37,1? Vastasin jah, nii see on. Küsis kas peres on reumat olnud? Vastasin, et vist isal on jah see natuke. Vaatas muidugi kurku ja pilt oli selge: suu on seest roosa ja mandlid tumepunased. ASO indeks 664, mille norm on 200 muidu, on võrdlemisi suur number, umbes 1000 puhul on seis selline kus mäda tungib mandlitest juba kaelalihaste vahele. Lisades veel juurde ka selle, et kurk on mul pidevalt haige, siis arsti soovitus oli mandlid ära opereerida. Olles eelnevalt internetist juba lugenud, mida mädased mandlid kehale teevad, siis oli raske selliste meditsiiniliste mõõdikute valguses sellel vastu vaielda. Esimene vaba haigekassa poolt osaliselt tasutav op on alles aprilli keskel ja sedasi kokku leppisime.

2011a Jüriöö jooksu korraldab Harju Keki Rallispordiklubi Keilas, trennid selleks algavad umbes mai keskel siis.

26 veebruar 2010

M või P?

Mandlid sõidavad mu pähkliks

Sel nädalal saamapeal väljas?

Kui Mati Alaver ütleb, et ootab enda hoolealustelt korraliku sooritust meeste 50km sõidus, siis ajab see hirmujudinad peale: iga kord kui Mati on nii öelnud on tulemused olnud kergeltöeldes need millega oleme pidevalt harjunud. Samas, keegi ju peab ka viimane ka olema :)

Mis puudutab meie hetke esisuusatajannat siis olen 100% nõus Priidu artikliga. Kahjuks on kommentaarides täiesti alusetult hakatud Priitu isiklikul pinnal solvama ning esitatakse hüpoteetilise väiteid, mis oleks muidu võinud juhtuda. Fakt on see, et esisuusatajanna on seal kohapeal esindamas Eesti riiki, see on meid kõiki. Olümpiadeviiski on, et tähtis ei ole mitte võit vaid osavõtt, kuid kahjuks ei soovinud KS võrdlemisi egoistlikel eesmärkidel enda koduriiki esindada. Mis puudutab seda, et oli väidetavalt tark otsus jätta suusavahetusega sõit pooleli ning hoida seeläbi jõudu 30km sõiduks, siis pigem tundub, et nüüd ei ole Kristinal enne otsustavat sõitu mitte ühtegi tõsisel tasemel pingutust ning iga tippsportlane taastub kahtlemata juba paari-kolme päevaga ühest 15km pikkusest pingutusest ära. Ah jaa: paar päeva olen olümpiaülekandeid vaadanud Soome tv vahendusel, seda just meie kommentaatorite tõttu, keda on kohepeale saadatud võistlusi kommenteerima ja muidugi ka Kaarel Zilmer. Ma tõesti ei kahtle, et tegemist on tubli treeneriga kuid stuudios oleks treeneriteadmistele midagi ka lisaks vaja - ta lihtsalt ei ole sobiv inimene enda jutu ja selle esitamisemaneeri tõttu. Nüüd Kikule ja Eesti poistele näppe hoidma, medaleid ju neilt ootame.

24 veebruar 2010

Kas ma olen südamepiinades?

Esmaspäeva hommikul oli plaanis ühte terviseasutusse verd minna andma. Plaaniks see jäigi tol päeval, suutsin hommikul 2 võileiba ja kohvi sisse ajada, kui meenus vereproovi andmine. Ei sest midagi, teisipäev on ka igati sobiv päev vere andmiseks. Jõudis kätte uus päev, hommikul läks kõik juba paremini ning sai vere tühja kõhu ja joomata olekus loovutada.

Peale lõunat helistas perearst, kelleni olid jõudnud veretesti tulemused:
1. Homoglobiinitase on 159, FIS-i võistlustele pääseb veel 169ga, seega päris tippvormis peaksin olema. Sellise suure numbri saamiseks piisab teisel korrusel elamisest, pole vaja Kaspar Koka moodi alpimajas ööbida.

2. Kolesteroolitase 7,3, soovitav on kuni 5,9, seega pisut kõrge aga arvestades mu tervislikke eluviise siis täielik üllatus eksole. Jutumärgid paneb igaüks sinna kuhu sobilikuks näeb, kui üldse.

3.Mandlite bakteriindeks (nimetatakse seda vist steptokoki indeksiks, kuid parema arusaamise nimel kasutan teist, inimlikumat väljendit) oli 660, samas kui normaalne tase on kuni 200. Perearst ütles, et nii kõrge tase peaks hakkama juba südamele, samas on juba ennist teada, et haiged mandlid mõjuvad liigestele ja muidu tervisele (väsimus, kerge palavik jne ei ole mulle võõrad). Seega on nüüd teaduslikult põhjendatud minu kummaline käitumine, sellekohta on isegi arsti paber olemas. Peab lähiajal pädeva kurguarsti poole pöörduma saamaks teada, kas 660 on juba kohe opile minek või on see pisut üle normi. Otseselt ma ei tea, kas see tulem on bakterirohkuse skaalal juba suur ületamine või enamvähem normi piires olemine.

Peale tänast Võidupüha suusasõitu kuulutan orienteerumishooaja treeningud lõppenuks ja alustan juba ettevalmistust järgmise aasta Tartu suusamaratoniks. Lippeproovis näeme, rsk.

21 veebruar 2010

Resolutsioonivabalt

Ega see, et ma mõningate inimeste jaoks lugupeetud professor sm Õmblusega koos Lõunakeskuse puhkeruumis kehakaalu vähendasin, ei tee mind targemaks ega tema õpetuste ja maailmavaadete jüngrit.

19 veebruar 2010

Kas lähevad mandlid või pähklid?

Ei ole just saladus, et viimased paar aastat ja isegi kauemgi on talviti mul olnud pidevalt probleeme kurguga. Pole vaja teha eriti trennigi kui kurk juba valusaks kipub. Perearsti retsepiga ostetavad antibiootikumid on vaid ajutine lahendus, samamoodi nagu ka kurgupastillid jms. Vaja oleks asuda põhjuse kallale mitte tagajärgedega võidelda. Sestap tuleks ilmselt lasta pädevatel arstidel uurida, mis värk mul selle kurguga pidevalt talviti on, ilmselt tuleb lasta mandlid eemaldada. Väidetavalt on nad ühel tuttaval juba positiivset mõju sellena avaldanud, et kurk ei ole enam talviti haige. Teisalt tekib mul paratamatult küsimus, et kui mandlid on kurgus ja peaksid selle esimese haiguselaksu endale võtma, siis mis saab siis, kui mandlid ära võtta, milline organ peab haigusega võitlema hakkama? Võib ka olla, et mandlid on lihtsalt nii nõrk koht mul, et kui nad ära lõigata, siis muu keha saab võimalike bakteriga ise hakkama. Mis tegama nüüd peaks? Küsimusi tekib rohkem kui ruubikuubikul on külgi

16 veebruar 2010

Kas Kiku oleks saanud esikoha kui oleks startinud Kalla järel?

Teine koht on tubli saavutus aga kas Kiku oleks Kalla järel startides suutnud teda edestada? See on muidugi küsimus, millele tõesti vastust on võimatu enam anda kuid lahakem detaile. Sõidu ajal öeldi välja, et vähemalt iga km järel öeldakse Kikule vaheaegasid. Kuna Charlotte startis Kikust üksjagu hiljem, siis ei olnud Kikul täpset ülevaadet konkurendi sõitutempost. Tegemist on suurvõistlusega, vaevalt jäi Kikul kusagil vähem pingutamata, milleks ta sel hetkel võimeline oli, oli see distants ju tema unistuseks ja seal enam jõuvarusid enese säästmise nimel tagasi ei hoita. Seega mulle tundub, et isegi kui Kiku oleks startinud Charlotte järel, siis oleks ta pidanud sel päeval rootslanna paremust tunnistama. Marit, Justyna ja paljud teised startisid ju Kiku järel ja teadsid kõiki tema vaheaegasid, seega oleksid pidanud sellest lähtuvalt suutma meie sportlast edestada aga nagu teada, siis nad seda ei suutnud. Seega võib tagant startimist pidada mõningaseks eeliseks, kuid samas tuleb ka tõdeda, et aja teadasaamine mõjub samaaegselt nii innustavalt kui ka rusuvalt, mil eelsõitja aeg tuleb üle sõita, seades üleliigseid pingeid sooritusele. Aga olgem medali üle rõõmsad, tühja sellest mütsist või stardikohast.

Kas võitjale hümni mängimise ajal on kombekas müts peast ära võtta?

Sellise küsimuse püstituse ajendiks sai ühel medalijagamise tseremoonial nähtu. Ise olen arvanud, et see on viisakas, austuseks ja hea kasvatuse tundemärgiks, et võitjale hümni mängides eemaldatakse peakate. Täpsemalt ei hakka kirjeldama, kuid ilmselt tänaõhtune AK spordiuudiste saade näitab seda autasustamist veelkord ja siis saab iga lugeja nähtu põhjal arvamust avaldada, kas see on päris kombekas mida üks kodanik korda saatis. Tahaks pigem tsiteerida filmi "Viimne reliikvia", kus Jüri Järveti häälega meesterahvast ütles, kes jääb kelleks. Või oli see tippsportlane parajasti trennis, kui kombeid õpetati???

14 veebruar 2010

Kas juba saab esitada 2009a tuludeklaratsiooni?

Jah, täna on pühapäev, 14 veebruar ja paar minut peale kella 18-t sai emta.ee lehel sisselogides esitada eelmise aasta tuludeklaratsiooni. Tegelikult on paar viimast aastat juba see olnud nii, et ametliku esitamise päeva eelõhtul saab seda esitada.

Kas ma ennustan õigesti?

Olles segu optimistist ja pessimistist arvan ma, et Eesti seekord olümpialt medalit ei saa.

08 veebruar 2010

Kas ma külmetasin?

Laskudes Õhtulehe ja Priit Pulleritsu tasemele, tuleb aegajalt kirjutada pealkirjad küsivas vormis, mis peaks intriigimaigulised olema. Kindlasti aitab see ka õhust tolmu kinni püüda, lund kiiremini sulatada või kuldnokal pekki hõlpsamisni omandada.

Aga nüüd teemasse: selline küsimus sai püsitatud tänu neljapäevaõhtusele treeningule järgnenud protseduurile. Nimelt olles lõpetanud tagasihoidliku 18km suusaringi Harku metsas, otsustasin tavapärasest käitumismudelist toimida erinevalt ning vahetasin õues, otse auto kõrval, selga kuiva särgi ja dressipluusi. Tavaliselt olen suusad autosse asetanud ja kodupoole leekima pannud kuid seekord otsustasin teisiti. Kuiva särgi ja dressika selgapanemise eesmärgiks oli vältida seda, et peale trenni võiksin külmetada, kui märgade riietega ringi tatsan. Tulemus ei andnud ennast kaua oodata, reedel oli kurk valus ja õhtul kerge palavik. Sellest hoolimata oli vaja minna ühe kodaniku 40a juubelile, kus sai rohkelt vedelal kujul nö villaseid sokke manustatud. Laupäev oli peavalu suurem, raske isegi hinnata, kas see oli haigusevimma või pohmaka tulemus, kuid kurk oli juba parem kuid siiski tuntavalt valus. Õnneks laup õhtuks oli palavik suisa taandunud ja sündis välkkiire otsus siiski järgmine päeva maratonile minna. Nüüd siis paradoks: soovides vältida trennijärgset külmetamist, panin selga kuivad riided, kuid just selle riietevahetamise tõttu külmetasin, mida soovisin ära hoida. Ebaloogiline aga samas eluline.

Koit

Jaanuari trennimaht on metsik. Sisuliselt ei möödunud päevagi, kus poleks korralikut saanud mahutrenni teha. Ise pakuksin nii 40h kindlasti. Avades aga veebruari alguses digitaalse treeningpäeviku, sain aru, et ma olin seda nedale pelgalt ette kujutanud. 8h ja 55min on mõnedele taastumisnädal, mul tõsine treeningkuu.
---
Eilne Tamsalu-Neeruti suusamaraton pakkus uudse kogemuse, kuivõrd varem ei olnud seal sõitnudki. Rada oli suhteliselt lihtne, loogeldes põldudel ja metsateedel, vaid Tamsalu ja Pariisi mägedes sai veremaitse suhu ja seda mitte ainult piltikult. Mingi tohutu taandarenguhüpe on toimunud suusakiiruses-eelmine aasta Viru maratonil kus lõpus on puhas kannatamine ja tõus tõusu otsa, sain ajaks umbes 2h 50min, siis eile palju kergemal rajal umbes 3h 40min. Asi on seda imelikum, et suusad lippasid tegelikult sigahästi, süüdi on selles kindlasti Ilmar Udami trenni või muidu lapsed, kellel lasin enne starti madala fluoriga parafini suusale alla määrida. Laskumistel vastast mulle polnud ja seda mitte ainult suure inertsi tõttu. Omaette tore oli ka start, kuhu jõudsin minut peale seda kui teised olid startinud. Kui suusamaratoni korraldaja suudaks orgunnida võistluskeskusesse 800+ inimesele enam kui 2 wc-d oleks juba vaffa. Rada oli valdavalt tugeva põhjaga, aegajalt siiski paras pudru. Koos maratoniga on nüüdseks 180km suusatatud sel talvel. Täna on jalad meeldivalt tümad, pea 4h keskmise pulsiga 174 annab tunda. Võibolla ei olnud kohe peale 2 päeva vaevanud palaviku ja kurguvalu siiski tark mõte maratoni sõitma minna.

26 jaanuar 2010

TÜV raport

Ajendatuna Gorilla tulede fopaast otsisin ülesse viimase TÜV-i raporti autode kvaliteedi kohta. Artikkel on küll Helsingi keeles aga peaks ka Võrukatele arusaadav olema. Och samma på svenska.
2-3a vanused autod
Sellest nähtub, et mu Gorilla jagab mitme konkurendiga 20 kohta, JP nimetatud Avensis jagab 12dat kohta. Pettumus missugune aga Toyota ei ole teps mitte kõige kõige kvaliteetseme uue auto valmistaja enam. Samas Kia Carnevaliga sõites oleksin teeniduse kuldklient. Veab ikka teinekord, rsk.

Ah jaa, palju õnne Virjalile, kes ületas täna pensionäri lävekünnise ja peab 50dat juubelit. Emban sind mõtteis.

25 jaanuar 2010

Gorillaga teeninduses

Asjalood olid arenenud siis sedasi, et paari kuu jooksul on Gorillal läbi läinud 4 pirni: parempoolne lähituli, mõlemad esimesed gabariidituled ja 1 numbrivalgustamise tuli. Eile proovisin umbes -100 kraadise pakasega eemaldada mootorikatet, mis päädis 2 katkiläinud plastmasstüübliga, 4tk jäid õnneks terveks. Katte alt avanenud pilt reetis tõsiasja, et Gorillal tuleb pirnide vahetamiseks esmalt umbes pool mootorit maha kiskuda tuledele ligipääsemiseks. Ainus mõistlik lahend tundus olema ametlik teenindus. Amserv mängis paari minuti vältel ühte ootemuusikat ja seejärel katkestati kõne. Elkes seevastu kahmati toru teise kutsungiheli peale. Järjekorda Elkes polnud, 4 pirni vahetati umbes poole tunniga ära, tasuta kohvi oli kirsiks kohupiimarullbiskviidil. Õnneks ise arvet tasuma ei pea, seda teeb tööandja, muidu läheks sõiduvahendi töötavate pirnidega varustamine ja vahetamine võrdlemisi kulukaks.
---
Nüüd kui ilmad kisuvad suisa soojaks, siis oleks ülim aeg paarinädalane treeningpaus lõpetada. -18 kraadiga olen nõus vaatama, kas autol saab pirni vahetada aga jooksma ega suusatama sellise pakasega ei taha minna. Ettekäändeks sobib kindlasti see, et endast hakkab kahju, liiga tervislik (olles põdenud elujooksul seni 2x kahepoolset kopsupõletikku ja 1 korra ühepoolse kopsupõletiku ja teadmata arv bronhiiti) selline tegevus ei tundu pealekõige.
---
Kuigi Elisal olevat täna võrguga jamad, mis said alguse tarkvara uuendamisega, siis juba eelmisel nädalal lõppesid paljud EMT kõned teatega "võrgu viga". Täna kella 10 paiku ebaõnnetus 6st kõnest 5, kas siis katkes kõne keset vestlust ära või ei saanud üldse välja helistada. Võta EMT: saad palju lühikesi kõnesid teha.

17 jaanuar 2010

Viron ikämiehet vahvoja kotikisassa

Liiga palju ei tasuks meie suusasportlaste teist ja kolmandat kohta tähtsustada, kuivõrd nö kuumast rühmast oli kohal ainult 2 sportlast-Bauer, kes skooris ja Nousiainen, kes katkestas, kuna suuskadel polnud pidamist. Eks eesootav Olümpia näitab õigemini, kui kõvad mehed need meie ikämiehet on, kui tugevad sõitjad ka kohal.

11 jaanuar 2010

Äranud kosmonaut aka pühad otsassa

Ja ongi märkamatult pühad otsa saanud. Kosmonaut ka sõba silmalt heitnud.

Vahepeal olen isegi suusad alla saanud ja Harku metsas inimesi paar korda hirmutamas käinud. Ja jõudnud tõdemusele, et matustel viibimine mulle niiväga ei sobi.

Britannia veebipoes Amazon.co.uk on Kaspersky Internet Security 2010 3le arvutile üheks aastaks müügil hinnaga 19,99 naela + transa, kokku umbes 30 naela ehk siis umbes 525 raha. Umbes sama toode Pehmevõtmekese netipoes on 699 raha, kusjuures tegemist on ka litsentsiga vaid kahele arvutile ehk siis veidi lahjema tootega.

Lõpetuseks meeleolumuusikat: