20 aprill 2010

Valgus tunneli lõpus või Edelaraudtee diiselrong?

Möödunud nädala kolmapäeval oli mandli opp, nagu kõik vabariiklikud päevalehed sellest kirjutasid. Peale seda kulges elu üldiselt valuvaigistist valuvaigistini. Kui valutas, siis ikka kohe sedasi, et terve alalõug ja suu olid valusad. Kui ei valutanud, siis oleks võinud vabalt isegi hernest mulda panna. Ütleme siis nii, et maasikavälul jalutuskäik kevadpäikesega see just pole. Esimesed ööd möödusid rahutult, korra ärkasin kindlasti ülesse öö jooksul, et valuvaigistit võtta, vastasel korral ei tulnud und enam. Alates eile õhtust on parem olla, enam pole nii intensiivset valu tundnud, ilmselt hakkab valu vähehaaval taanduma. Täna on juba võrdlemisi ok olla, vähene valu ilming on tuvastatav kuid ainult 1 korra olen pidanud vaigistit võtma. Lugupeetava arsti dr Solovjovi sõnul pidi mul sel nädalal valusaks minema kuid õnneks tema ennustus ei täitunud, ma arvan, et valu tipphetk jäi laupäeva-pühapäeva. Umbes nädal veel ja siis saab mõelda sportima hakkamisele. Esmatähtis on, et kurgust läheks haavadelt valge kiht maha.

Hooaja esimesed suurvõistlused on peetud, nii mõnestki olen ilma jäänud kuid septembri lõpus peetavateks Suunto Games võistlusteks tahaks ikka sellises vormis tagasi olla, et Urmas Laev ja Maris Roosipuu minust metsas mööda ei tormaks.

15 aprill 2010

Munad maha*?

Teispäeva õhtul sõin viimase kõhutäie ja läksin unele. Kolmapäeval ülesse ärgates oli kõige tähtsam meeles pidada, et ei tohi süüa ega juua, minu doktor Viimsi Fertilitases ootas mind :)
Kella kümne paiku jõudsin haiglasse, tegin check-ini ära ja suunati mind palatisse nr 27. Tegemist oli 4 kohalise üldpalatiga, kus ma sain üksi toas laiutada. Toas oli igav, midagi teha ei olnud. Lugesin igavuse peletamiseks isegi ajakirja Orienteeruja kaanest kaaneni läbi, sh ka vist reklaami hinnakirja. Veidi peale kella 12 kutsuti opile. Valged sussid olid jalas, sinine ürp seljas, sammusin opi saali poole. Opi saalis pandi pikali, mingid juhtmed külge, peatselt tundsin saabuvat rasket rammestust, umbes 5 sekundiga oli pilt läind. Kõik, opist ei tea ma midagi. Üldnarkoos ikkagi.
Järgmine hetk avasin silmad, ma ei saanud aru kus ma olen. Valge ruum, mõned inimesed käisid ringi ja mõned olid voodites. Peatselt hakkasin aimama, et see on vist opi järgne taastumise ruum. Häiris muidugi see, et pea tuikas megalt vastikult, vasakule käele oli pandud kanüül, parema käe sõrme otsas oli mingi andur. Proovisin seda eemaldada, kuna ta oli suht tülikas aga üks masin hakkas sellepeale karjuma. Eks targem annab järele ja panin siis uuesti jubina sõrmeotsa. Äge punane valgus oli seal sees, iga autopede unistus, kes tahaks autot lisaks sinisele sumpavalgusele ka punasega ehtida. Tuli mingi sanitar kes tahtis kanüülist voolikut eemaldada aga kuna tilkumiseprotsess oli alles pooleli, siis ei eemaldatudki seda. Kerge pettumus. Peale umbes tunniajalist ruumis ärkvel olemist sain valuleevendava süsti tuharasse ja viidi mind ratastooliga enda palatisse tagasi. Rõve oli olla, pea tuikab vastikult, kurk on valus, kohati selline tunne nagu hapnikku jääks väheseks. Proovisin magada aga kuigi olin väsinud siis und ei tulnud. Kaasa ei aidanud ka see, et igas asendis mis ma voodis endast moodustasin, oli lihtsalt ebamugav. Peatselt lisandus ka kõhulahtisus. Toorete tikrite söömisest saadav lahtisus pole sellega võrredav, jäägu detailid sedapuhku avaldamata, äkki lapsed ka loevad seda juttu.
Umbes kella 16 paiku toodi süüa - Regatt pulgajäätis. Limpsasin tänuga selle ära ja jõin vett peale. Esimene söök peale 20h. Imelik oli see, et erilist tühja kõhu tunnet ei olnudki, ju siis kurguvalu siis juhtis tähelepanu muudelt asjadelt kõrvale. Kella 18 paiku toodi õhtusöök-veel 1 regati pulgajäätis. Ka see jäätis sai tänuliku vastuvõtu osaliseks. Vahepeal käis põetaja lapsega, aga kuna ma olin üdini imane, siis nad kauaks ei jäänud, jäätise tõid ka. Proovisin magama jääda voodis aga iga asend oli endiselt vale. Ainuke koht kus sai veidi tukastada nii et kurgus tatt ei ahistaks, oli tool. Nii ma siis magasingi veidi istudes toolil. Vahepeal ärkasin ja proovisin ilma eduta voodis uinuda. Õhtul kella 21 paiku käis valvearst, tegi valuvaigistava süsti, seekord oli ohvriks teine tuhar. Valvearst vaatas mulle otsa ja ilmselt oli näost näha, et ilma tabletita ma ei uinu-andiski mulle unetableti. Umbes poole tunni pärast hakaks tablett mõjuma ja minu õhtu sai sellega otsa. Uinusin voodis.
Öösel kell 3 läks uni korraks ära, tilberdasin tund aega toas niisama ringi, kuni uuesti saabus unelaine.
Kell 8 tuli mingi põetajaõde, äratades mu ülesse. Mõõtis pulssi ja vererõhku, kraadis. Kõik oli ok, temperatuur oli ainult 36,2. Hommikune olek oli õhtusest parem, kuigi kurk andis andast enam märku siis uimast olekut enam ei lnud ja päris inimesetunne oli. ) paiku tuli mind lõiganud arst Solovjov. ta on igati vahva jutuga ja olekuga härra. Lohutas mind, et alles järgmine nädal tuleb alles kõige suurem valu ja muudki heas mõttes lahedat juttu ajas. Trenni saab teha umbes 2 nädala pärast kui on kadunud valge kiht kurgust, senimaani on veritsuse oht. Ainult jogurtist ei soovitanud toituda, kartuliputru jms ka ikka muidu ma edaspidi ei tahtvat jogurtit silmaotsaski näha. Arst andis veel paberi, kus oli kirjas kõik, mida ta mul lõikusel tegi ning paar arstirohu retsepti pistis pihku. Kätlesime, tänasin teda ja ta siirdus edasui enda asju ajama. Mingi aeg ootasin veel palatis, siis küsisin, et millal mul see kanüül lõpuks ära võetakse, mille peale öeldi, et selle jaoks peab ise minema valveõe juurde ja laskma see ära võtta. Kahju, et seda varem ei öeldud, ootasin niisama pool tundi palatis. Koju sõitsin juba ise autoga. Kodus on kõige parem olla.

Kokkuvõttes: hetkel on küll kurk ja kurgulagi valusad (arst kohendas kurgulage veidi ja eemaldas sealt üleliigset pehmet kude veidi). Hea, et sain sellest mürgikoldest enda keha sees lahti. Kui küsitaks, kas milli eest teeksin uuesti, siis jääksin veidi mõtlikuks. Õnneks lõigatakse mandleid siiski korra elus. Aga kui kellelgi on mandlid mädased ja ASO indeks üle 600, nagu mul, siis soovitan kindlasti nad ära lasta lõigata.
Mõned kirjavaed on üldnarkoosi tulemus, vabandust.


*sedasi ütles õde kui kuulis, et mul mandli opp on.

08 aprill 2010

suhte lõpp?

Ekspressi tellimuse lõpetasin peale mitmeaastast tellimust ära - ei meeldinud mulle nende uus kujundus ja telekava kuivas liiga kokku.