28 detsember 2011

On arenguid,

kuid samas on ka taandareng ju areng.
Põlv näitab paranemise märke, ehk saab kevadeks korda, et 2013a Kooperaatori korraldavatakse võistlusteks parimasse löögihoogu jõuda.

08 oktoober 2011

Põlv

On poolteist kuud möödunud ristsidemete venitamisest. Arst pakkus 2 nädalat puhkust ja siis võib jooksma hakata, reaalselt möödus üle kuu enne kui sai jooksusamme teha. Täna jooksmine ise valu ei tekita kuid peale jooksu läheb põlv taas valulikuks.
Ah jaa, kuu ajaga -15kg. Mis on ka ainuke positiivne asi.

24 august 2011

Märksõna emo

Põlva Kobrase teisipäävak. Asukohaks Rosma, kus polnud veel kordagi jooksud. Esimene punn näeb kohustuslikus korras ette jõe ületuse. Jõuan jõe luhale ja seisatun kaardi täpsustamiseks, et kus see purre on, mille käetoe ligidusse pidi hoidma. Teen järgmise sammu vasaku jalaga ja vajun khm-khm puusani vette. Liikumine allasuunas on endalegi sedavõrd ootamatu, et polnud selleks valmis. Parema jala põlvest käib valu läbi. Varasemad 700m stardist on jala sedavõrd soojaks teinud, et suuremat valu ei tunne kuid muremõtted peas on kindlasti tumedamad, kui vihmapilved Põlvamaa kohal - mida näiteks Eduard P nüüd sellest kõigest veel arvab? ;)

Forsseerin jõe purde kaudu, üritan joosta aga "без выиграша" pilet oleks justkui ostetud - selle jalaga täna küll ühtegi jooksusammu enam ei tee. Ja ei teegi, jalutan teise purde kaudu finishisse, noppides teele jäävaid punne. Märkuse korras olgu mainitud, et jõe luht on täiesti sobilik koht Saigoni metsades toimuva filmistseeni jäädvustamiseks, analoog on ilma kohapeal käimatagi liiga üheselt selge.

Sõidan Tartu suunas, kiire lõunaoode kell 17 paiku Hesburksi restos tortillaga ja edasi sm Puusepa tänava Emosse. Pausiga teekonna vältel on jäse sedavõrd maha jahtunud, et juba Hesburksi ees on raskusi autost väljumisega, hilisemast rääkimata. Võtan siiski kasutusele ämblikmehe liigutused ja mõõduka rahvateatriliku valugrimassi saatel suundun vastuvõttu. Järjekorda pole, loovutades 3,2 euri pääsen palati uksetaha, kus ca 37 sek möödudes võetakse juba vastu. Tõeliselt nobe tegutsemine. Tuvastatakse parema põlve mingi ristsideme vms venitus, sundkorras ravi puhkuse näol 1-2 nädalat. Tegijal juhtub ning kes palju teeb see palju jõuab. 

Mis meelde jäi oli see, et mets oli päris huvitav, kuigi veidi risune. Ei kahtlegi, et korraldaja kirjutaks selgitusse trendilause, et tegemist on tänavuse lume- ja tuulemurruga, mis sellest, et maas olnud pehkinud puud paistsid varasemast ajajärgust olema, kui Aksel Parijõgi unustamatu teos "Minu esimesed triibulised" pärit on. Kui juba Laevukesed läksid Prantsusmaale paariks päevaks orienteeruma, siis iga pealinlane peaks osa võtma Põlva päevakutest, kus pakutakse huvitavat maastikku.

21 august 2011

Prantsusmaalt, armastusesega

Parafraseerides ühte Jamesi filmi.

Hurmavalt põnev oli MM-i orienteerumises jälgida, korraga olid lahti nii o-worldi liveblogi, GPS-i teekonna jälgimise aken kui ka kohapealne audio stream. Üllatavalt palju oli lihtsaid suunavigu (jälgides youtube peakaameraga tehtud videosid, siis metsa läbitavus oli reeglina vähemalt normaalne), mida oleks kompassi jälgides saanud vältida. Ilmselt ei ole sinna metsa ka ufode emalaev kunagi maandunud, mis magnetilist põhjasuunda pidevalt Nibiru suunas kallutaks.

Kusagilt foorumist lugesin huvitava mõtte, et tänapäeva orienteerujad on heade kaartide ja lihtsamate maastikega harjunud jooksma ning kusagil mingi orientiiri järgi ikka suudavad end paika panna, seekord sama taktika enam ei töötanud.

Kirsiks tordil oli kahtlemata naiste teade, liidrid vahetusid pidevalt, meie noorikud usinalt pildil. Isegi Soome kogenud kommentaatorid pidasid seda suureks üllatuseks, mida see ka oli. Kurb, et vahepeal viimases vahetuses juhtinud Annika ei suutnud koos välismaise nimekaimuga rasket liidrikoormat pöögimetsa osoonis lõpuni kanda. See oleks vähemalt samakõva üllatus olnud, kui Vello nelikendkaks oleks vabariigi presidendi kandidaadiks ülesse seatud. Minna tegi viimases vahetuses seda, mida Aino-Kaisa ja Juha Mieto tänavu ei suutnud. Tero Suursoo oli taaskord klass omaette. Aitäh meeldivate elamuste eest.

Tahaks enda arvamuse kirjutada ka nende vanade kohta, kes hakkavad peale MM-i taaskord mingist 10 sekundi reeglist ja protokollis eraldi tähelepanu pälvivast esiletoomisest rääkima vms. Sportlased on metsas pragmaatilised. Mis ma ka tippspordist tean aga kui koosjooksvad sportlased (eriti just tagumine kodanik) peaksid MM-l hakkama pelgalt seetõttu erinevaid teevariante koostama hakkama, et tolmust naba jälgiv seltskond on mingi rumala reegli välja mõelnud, siis midagi on küll kapitaalselt valesti ja mõned härrad peaks pigem enda sahvrisse kogunenud taara ära viima ja vaatama, kuidas tegelik elu käib. Ma pole ka suuremasi antropoloog aga minu teada IOF-i reeglid mingit 10sek reeglit ette ei näe. Ei usu ka, et keegi meelega näiteks 2-3 minutit, sõltuvalt stardiintervallist, viga teeb või meelega aeglasemalt jookseb, et taganttulijale konksu panna. Välistada seda muidugi ei saa aga vaevalt hakkab Bentley kunagi Togliatti Lada tehases enda uudismudelit kokkupanema hakkama. 
Kohe ütlen vastu, et ma saan väga hästi, et koos joosta ei ole viisakas, kuid juba stardikoha loosimise tulemus kätkeb endas piisavalt õnnefaktorit, samuti ka viga tehes tugevama (võimalik ka, et eesstartija teeb suurema vea kui sina ja satud talle paratamatult tuulde) või hiljemstartija trajektoorile sattumine ning tema järel joosta jaksamine. Mingit edugarantiid sellisel tegevusel ka ju pole, näiteks sobib Merja R ja Lena E tavaraja etteaste, kus Merja püüdis metsas Lena kinni ja peale seda mindi ühes enamvähem kaardistamata alale Soome-Rootsi 6-1 tulemusega lõppenud jäähoki matsist rääkima või pelgalt seeni korjama. Kes küll neile otsustajatele ütleks või valgustuse nendeni viiks, et mõte on üllas aga see reegel lihtsalt ei tööta? Ehk Chalice või Abraham panevad selle enda laulu sisse. Kui on mõni intellektuaalselt huvitav uitmõte sattunud juhatuse otsuse hulka, siis peaks mingil hetkel asja kaine pilguga üle vaatama ja korrigeeriva meetme rakendama. Pigem oleks vaja tegeleda probleemiga, et sel aastal on kohalikel võistlustel startijate arv drastiliselt langenud. Rsk, ma seda ikkagi kirja ei pane.

17 august 2011

möödumine liikuvast postist

Mart O jooksis täna minust nagu liikuvast postist metsavahel mööda. Kõik, emv tavarada jääb nüüd küll vahele.

02 august 2011

Tiip

"Ühes aastas on samapalju päevi nagu terves aastas." No mida kuradit pidin täna Kobrase teisipäevakul metsas tegema, et selline sügav mõte mulle pähe turtsatas? Ah? Kahtlustan lõuna-eesti õhku. Hatiku päevak oli samas mõnus, sai ohtralt teedpidi joosta ja lihtsaid 45kraadiseid suunavigu tehtud, kord kuus suunistada on liialt vähe, et see sujuvalt sujuks. Peatselt kaart ka kui skanneri juurde pääsen.

PS: värske abielunaine pajatas, et ta abikaasa osales neitsiliku maastiku neitsilikkuse kaotamise avaüritusel ja selle kõrval olevat tänavune Ilves-3 olnud veel parkmets. Ma endselt ei taipa, miks on vaja just erilist rõvedates mudastes-nõgestes-rägastikes orienteerumise võistlusi korraldada (tundub olema just käesoleva aasta trend ja ma kategooriliselt keeldun uskumast, et süüdi on lumerohke talv ning tormid)? Mitte et need poleksid iseenesest orienteerumise elemendid aga äärmiselt kurb ja negatiivne kui ainuke normaalse läbitavusega koht avaneb sulle finishi sirgel. Eks kahanevad osavõtjate arvud on selle fenomeni jalgadega hääletamise tulemuseks.

Olen ühes teatavas mõttes küpsemaks saanud. Huvitavad tunded ja soovid on tekkinud alates umbes kevadest.

25 juuli 2011

Fin5

Fin5 kaardid Urmase soovil (kommenteeritud väljaanne):


Võistlus algas ise kohe ülimalt täbaralt: esimesse punkti minnes suunaviga keskmises padrikus ja preemiaks sigapalava ilmaga üleliigse 6 tõusujoone ületamine. Peale esimest punkti olin ronimisest juba  väsinud, et mitte öelda kurnatud. Teekond 5-6 oligi siibri, kaljude ja palava ilma sümbioos. Algus oli raske, väga raske. Teisalt oleks ka sellise suunistamisega Priit Pulleritsu alistanud, mugavussportlane nagu ta on.
-----

Teine päev oli juba parem. Kahel eelmisel päeval joodud Herbalaif 30 spordijook valge-kuldses ja punases purgis ning saun jätsid oma jälje metsa ning minek oli juba parem. Õnneks ei olnud ilm ka enam nii palav kui esimesel päeval. Ühtlase oli eelmise öö lokaalne tormituul saanud saatuslikuks klubi telgile, mis tuli mahakantuks tunnistada. Metsas järjekordselt tutvumine välismaa flooraga, üksjagu ebakindlust, mõõdukalt võsa forsseerimist, paar ebaõnnestunud valikut(3-4 näiteks) ja päev oligi õhtal. Peale sauna oli mõistlik mediteerida Heiki Mätliku andeka õpilase Risto laulude ja rummkoola najal.
-----
Kolmas osavõistlus oli peale puhkepäeva. Vaim sai muumimaal ebamõistlikult kalli raha eest kosutatud aga et asi kindel oleks, tuli seda viimistleda veel saunas koos tuttava Herbalaif joogiga. Metsas oli ainsaks väljakutseks etapp 1-2, mille lahendasin paremalt poolt mööda teed. Ilmselt oleks mõnede hirvejalgade jaoks otse minek nobedam olnud aga ma ei saanud seda luksust endale lubada.
-----

Neljas päev algas pika starti minekuga mööda teed, midamööda eelmisel päeval sai teise punkti joostud. Ei ajagi tagasi, et see andis hea eelise. Metsas seevastu oli pisut raske, jalgades oli tunda kogunenud väsimus. Tahaks öelda, et jooksuväsimus aga see oleks ilmselge petmine, nimetagem seda siis liikumisväsimuseks. Mingeid mälestusi sellepäeva jooksust ei jäänud.
-----

Viies päev oli kõige raskem ja kergem ühekorraga. Väsimus painas, saun ja Herbalaif jook ei suutnud jalgu piisavalt pehmeks teha, et korralik lõppakord metsas vormistada. Teisalt olid eelnevad päevad piisavalt hea ettevalmistustuse pakkunud, et metsas oli pisut jaksu isegi joosta. Mitte palju aga rohkem kui eelnevatel päevadel. Kuna rada ise suuri väljakutseid viimasel päeval ei pakkunud, siis tuli ise asi huvitavaks teha. Et päris viimase punktiga poleks see väga õnnestunud, siis oli mõistlik asi viimaseks orienteerumise punktiks jätta ning minutite kaupa D12 raja punkti nõlvalt otsida. Peale enda jooksu sai kaasa elada Peetri heale jooksule eliitklassis, mille kroonis kolmas koht.

Kaardid ja mets olid kokkuvõttes päris priimad. Kaart oli trükitud mingile huvitavale paberile, mis ei rebenenud kordagi ja vett ka ei kartnud. Viimasel päeval M-l oli küll ebavajalik lähikontakt kaljuga ja seetõttu ootas kodumaal ees EMO külastamine kuid õnneks midagi väga hullu ei olnud, pääses paarikümne õmblusega ja samapalju spordivabade päevadega :) Puhkuse esimese nädalaga võib rahule jääda.

Lõpetuseks lisan osade reisikaaslastega grupipildi:

30 juuni 2011

Uued liikujad - Nike Pegasus 28+

Täna soetasin uued jooksujalatsid - Nike Pegasus 28+. Peamiseks põhjuseks sai asjaolu, et olemasolevad jalatsid, so Nike LunarGlide ja New Balance 1225 jäid pisut ebamugavaks. Ilmselt pole nad just parimad just suurema kondiga jooksja jaoks või sai lihtsalt nende aeg läbi kuivõrd head pehmet jooksusammu kogeda ei saanud.

Lõuna ajal käisin Rademaris, kus müüjaõpilane soovitas kohe Asics Gel Kayanot, kuna neid ostetakse palju. Loogish ju soovitada, ega kallimat jalatsit naljalt poest ei leia. Lisaks sain teada, et Nike Structure Triax mudelil on seespoolne küljepealne hall asi pehmendus ja neid ei soovitatud mul osta kuna see pehmenduse osa on liiga väike. Tegelikult on küll jäiga toestuse elemendiga, mis peaks jalale maandumisel õige asendi andma. Oli ülim aeg mingi pädevam müügiasutus leida.

Selle jutu peale läksin Sportland Runningu poodi Kristiine keskusesse. Kohe poodi sisenedes tuli rõõmsa ja kõlava häälega "tere" mis jättis juba iseenesest hea mulje. Müüjaks osutus üks sportlane, kes teadis koha mis on jalatsite omadused, mida oleks vaja jne. Müüja Kaarel M. soovitas Nike Pegasust, mis on ta lemmikjalats olnud juba pikka aega. Vahemärkusena sain ka teada, et ta läheb peatselt Usasse mingisse ülikooli sportima aga ei hakanud lähemalt uurima. Eniveis panin Pegasuse ühte jalga ning teise jalga panin samuti pehme jalatsi, milleks Asics Gel Kinsai. Poes sai ka väikese jooksuringi teha ning inimtest tõestas koheselt, et Pegasus on jalas pisut mugavam kui Kinsai. Kuna Pegasuses oli ka soodushind, so umbes 88euri, siis ostsin endale uued jalatsid ära.

Õhtul plaanisin küll pisut valutavatele jalgadele puhkust anda kuid kihk tunda uusi jalatseid jooksurajal sai esialgsest plaanist võitu. Kohe esimestest jooksusammudest oli tunda, et jooksen nagu padja peal, lihtsalt mõnusalt pehme oli nendega liikuda. Peale tunniajalist kehalist aktiivsust jäin uute jalatsitega täielikult rahule. Mingit muret nendega polnud, kusagilt hõõruma ei hakanud vms, vaid kord olin sunnitud korrigeerima parema jalatsi paela sõlme, mille olin ilmselt suurest innustusest liiga pingule tõmmanud. Nauditav on joosta kui jalad sääreluu ümbert ei valuta (kasvõi Ibumaxi või Diclofenaki kaasabil) ja sedavõrd mõnusalt pehme jooksusamm on.

19 juuni 2011

Ihan lõbus lugu

Peale vabariigi meistrivõistlusi pidasin kuuajalise pausi sportlikest tegevustest ja ainuke liikumine oli ühel pühapäeval umbes 5km golfimängu harjutades jalutuskäik. Nägin seda ainsa võmalusena kuna sääre luuümbrus oli liiga kaua, pea 2 kuud, järjest valus olnud ja niikaua ainult valuvaigistite najal ka ei tahtnud elada. Tavaliselt olen kuulnud soovitust pidada 2 nädalane paus aga jalad olid selle ajaga veel pisut valusad, seega tundus õigem lasta jalgadel täisti terveks saada, et enam valulikkust tunda üldse poleks.

Peale sellist pikka pausi valisin esmaseks jooksuotsaks lühikese 5km lõigu. Esimene km oli hea olla, jalad valu ei teinud, sedasi võib jooksmisest lausa mõnu tunda. 5km järel olid sääre- ja reielihased võrdlemisi kanged, isegi saun ei tulnud kasuks ega ka paaritunnine jalutuskäik muruniiduki taga. Puhkan nüüd järgmised 2 nädalat, et lihasevalust taastuda :)

Pilt leitud Internetist.

16 juuni 2011

Ebaterve o-huumor

Ebatervet huumorit orienteerumise valdkonnast saab lugeda siit. Ei saa öelda, et tegemist just nö esilinastumisega oleks.

04 juuni 2011

Kautsh

Peale eestikaid pole ühtegi sportlikku jooksusammu teinud, erse on diivanisse sügava lohu teinud. Ülim aeg uus diivan soetada :)
3 nädalat on olnud jalgadel aega end terveks ravida kuid hetkel veel seda tunnelit ei paista, valgusest tunneli otsas rääkimata. Uus si-pulk on ka kohal aga selle panen klaasitaha tolmu koguma, kui kord kätte saan. Jukolast loobumine jalgade, külmetamise ja uuesti külmetamise tõttu on ainuõige otsus. Kllimaseadme haigus, mis muud.

30 mai 2011

tehnika vastu ei saa

"Ega inimene tehnika vastu ei saa" ütles eit kirikus, kui orelimänguga paar nooti maha jäi. Nii ka loodusega: kui on nohu siis on ja suurt midagi teha pole võimalik. Viimati olid jooksuliigutused programmis emv teates, peale seda olnud pelgalt puhkus aga jalad ei näita suurt tervenemise märke: neljapäevane 100m sunnitud kiirendus jooksusammul lõppes valulike jalgadega. Vahelduseks mängisin eile veidi golfi ja see hakkas mulle täitsa meeldima.

17 mai 2011

lühike rada...

... kestis mõlemal päeval umbes tunni. Suure o-naudingu pakkus huvitav mets, kus ei saanud tähelepanu hetkeski kaotada või mets karistas kohe eksimuse ära. Vaffa ülatus oli ka Ilvese noorte neidude võit teatejooksus. Rohkem palun selliseid võistluseid.

12 mai 2011

Kes teisele nime annab...?

Igal vabariigi kodanikul peaks olema arusaam Savisaarest poliitikas. Samamoodi on enamvähem selge, mis tont oli Bin Laden. Ja täpselt samamoodi on orienteerujale selge, et kui võistluse korraldab Orion, siis midagi seal valesti ka kindlasti on. Ei pea metsas imestama, et kahel punkil on vale kood või ühel punktil pole üldse tähist või kohalesõidu tähis on pandud sedasi, et seda märkab alles tagasivaate peeglist või teekond starti sisaldab iseenesest juba orienteerumise elemente, sest ega pole mõtet mingit normaalset tähistust tekitada. "Orioni tegema" on juba varem juurdunud arusaam ja tuleb vaid kiita tegijaid endeid, et nad ei lase sellel arvamusel muutuda ning aastast aastasse korraldavad harjumuspärase tasemega võistlusi ehk siis taset pole ollagi.

PS. ka must lammas teeb määä-määä.

05 mai 2011

Oh sa vänt*

*Idee pealkirjaks sain just lõppenud TopGeari saatest aga sisu moodustamisega läheb veel aega. Vähemalt on pealkiri ikkagi paigas, idee sündides kirjutan midagi juurde.
2,26km on see distants, mida saab ilma valuta joosta. Peale seda langes tempo umbes 30sek/km, vahepeal pidi tervislikel põhjustel üldse 500m käima.

Ees ootavad suurvõistlustlused, enne seda ei saa jalgadele koormust anda, viimaseks abikäeks on diklofenak. Rsk, tuleks juba see aeg, kui joostes jalad ei valuta. Oi ma kihutaks...

04 mai 2011

Jobud võsavillemid

"Türi küll" ma ütlen, mis raiska on muidu pealtnäha normaalsetel inimestel viga, et nad pakuvad kolm päeva orienteerumis"elamust" otse energiavõsas? Mis kuradi ajast on nende tarkpeade arvates orienteerumine nimetatud võsast läbi raiumiseks ja mille faking asja pärast ei suudeta või taheta võistlusi enam normaalses metsas korraldata? Mis teil viga on raisk, kahju on millestki, et keegi äkki tunneb mõnu metsast väljudes?? Mingi tüüpiline suhtumine, et kui ise ei pea orienteeruma, las siis teised madistavad võsas. Fakkk ma olen siiani täiega vihane selle geeniuse peale kes genitaale sügades otsustas võistluse Selgise kaardil korraldada ja lootis enda klubi kukrut lollide osavõtjate peal täiendada. Paras teile, et võistlejate arv kukkus 300 kanti, see tuleneb ainult kohutavast maastikust. Käi perse ütleb sulle N099.

20 aprill 2011

Päevakuhooaeg läks lahti

Sulbi päevak
Eile tegin esimese 2011 päevakustardi. Oli päris meeldiv vahepeal jälle näha pulsikellal numbrit 190 max pulsina. Kuivõrd viimasest orienteerumisest on möödas pool aastat, üle-eelmisest 9 kuud ja üleüleeelmisest poolteist aastat, siis pole imestada, et sportlase, kompassi ja si-pulga koostöö kohati lonkas. Metsaalune oli võrdlemisi lumevaba juba, üksikud lumised kohad "jooksmist" ei seganud. Orienteerumine on mõnus!

Järgmine o-jalats võib mul olla Inov-8 märki kandev. Jüriöö jooksul etteastega ei esine kuna klubi mansad koostati edetabeli põhjal ja mul Fis-i, Eol-i ega Wada punkte ette näidata pole.

16 märts 2011

Tänane dilemma ehk ood viitsimisele

Tänane dilemma seisnes selles, et kas peale tööpäeva minna jõusaali, välja jooksma/suusatama või laiselda niisama. Tunne oli täiega selline, et suurt ei viitsi eriti liigutada. Säärelihased olid väsinud, kergelt valusad võiks isegi öelda. Kapis õlut ka polnud, mis oli loomulikult pelgalt oma lohakus.

Mingil arusaamatul põhjusel ei viitsinud siiski kodus laiselda, läksin hoopis jooksuringile. Päris tund aega ei viitsinud joosta,  no tegin siis tundkümme. Eks see lihasevalugi oli pigem laiskusvalu kui tõsine põhjus. Icebug on praeguse oluga asendamatu jalats, jäisel teel peab suurepäraselt.

21 veebruar 2011

Tartu Maratoni peaproov

toimus pühapäeval Nõmme-Harku metsas. Jaksu jätkus 45 minutiks, mis tõestab veenvalt et järgmise aasta suusamaratoniks olen valmis, tegelda on vaja veel vastupidavuse ja suusamäärimise viimistlemisega. Teisalt andis suusamoraalile tugeva põntsu Kirti, kes talvises kliimas ei pidanud paljuks samas jooksutrenni teha suusatamise asemel.

18 jaanuar 2011

Head asjad käivad ikka paarikaupa

Täna tegin esimese välitrenni 2011 aastal. Mitte et vahepeal poleks ka üldse end liigutanud, kus sa sellega, eks 1 trenn 2 nädala kohta on samuti mingilgi moel käsitletav kui trenn aga need on toimunud pigem sisetingimustes. Kohas kus aegajalt saab näha neegersportlaseid. What has been seen, can not be unseen.

Trenn ise oli vaffa kerge jooksuots. Kuna osad meie kamraadid on kas ala vahetanud või tegelevad jumal teab millega, siis tänane jooksmine tuletas lummaval moel taaskord meelde, miks mulle meeldib sporti teha.

Esiteks on väga mõnus tunne joosta talvisel pargiteel Nõmme metsas. Värske õhk, taevast langev lumi, aeg endaga tegelda.
Teiseks on veel parem tunne peale sellist trenni kodus kerre keevitada paar õlut. On, mille nimel edasi pingutada, kui nüüd oma sõnadega seda võib öelda.

14 jaanuar 2011

Lihtne muusika

Tegelikult on muusika tegemine lihtne: 4 nooti ja hitte tuleb.

07 jaanuar 2011

Mõjusportlane

Detsembri maht jäi plaanitust mõnevõrra tagasihoidlikumaks, kokku 15km jooksu ja mõned tunnid jõusaali. Peamine põhjus oli seekord peenutsev külmetus, mis külastas mind kolmel nädalal jutti, sh ka kõik jõulu, nääri ja muud lakupeod. Loodan jaanuaris enamaks võimeline olevat.

Suusakilomeetreid ühe suusa katkemise ja vajalike saabaste puudumise (üleminek SNS kinnituselt NNN kinnitusele on palju enamata kui vaid kahe konsonandi muutmine) tõttu ei ole veel kogunenud. Samas saabki kohe järgmise aasta Tartu Maratoniks valmistuma hakata ja "veritseva hambaga" ETV ülekannet vaadata ning kaotsiläinud motivatsiooni liblikavõrguga püüda.