Forsseerin jõe purde kaudu, üritan joosta aga "без выиграша" pilet oleks justkui ostetud - selle jalaga täna küll ühtegi jooksusammu enam ei tee. Ja ei teegi, jalutan teise purde kaudu finishisse, noppides teele jäävaid punne. Märkuse korras olgu mainitud, et jõe luht on täiesti sobilik koht Saigoni metsades toimuva filmistseeni jäädvustamiseks, analoog on ilma kohapeal käimatagi liiga üheselt selge.
Sõidan Tartu suunas, kiire lõunaoode kell 17 paiku Hesburksi restos tortillaga ja edasi sm Puusepa tänava Emosse. Pausiga teekonna vältel on jäse sedavõrd maha jahtunud, et juba Hesburksi ees on raskusi autost väljumisega, hilisemast rääkimata. Võtan siiski kasutusele ämblikmehe liigutused ja mõõduka rahvateatriliku valugrimassi saatel suundun vastuvõttu. Järjekorda pole, loovutades 3,2 euri pääsen palati uksetaha, kus ca 37 sek möödudes võetakse juba vastu. Tõeliselt nobe tegutsemine. Tuvastatakse parema põlve mingi ristsideme vms venitus, sundkorras ravi puhkuse näol 1-2 nädalat. Tegijal juhtub ning kes palju teeb see palju jõuab.
Mis meelde jäi oli see, et mets oli päris huvitav, kuigi veidi risune. Ei kahtlegi, et korraldaja kirjutaks selgitusse trendilause, et tegemist on tänavuse lume- ja tuulemurruga, mis sellest, et maas olnud pehkinud puud paistsid varasemast ajajärgust olema, kui Aksel Parijõgi unustamatu teos "Minu esimesed triibulised" pärit on. Kui juba Laevukesed läksid Prantsusmaale paariks päevaks orienteeruma, siis iga pealinlane peaks osa võtma Põlva päevakutest, kus pakutakse huvitavat maastikku.
1 arvamust:
Tundub, et see aasta on metsas liikumine kuidagi enneolematult ohtlik. Või on see kokkusattumus, et paljudel juhtub midagi ebameeldivat.
Kuid loodame parimat.
Postitage kommentaar