Prantsusmaalt, armastusesega

Parafraseerides ühte Jamesi filmi.

Hurmavalt põnev oli MM-i orienteerumises jälgida, korraga olid lahti nii o-worldi liveblogi, GPS-i teekonna jälgimise aken kui ka kohapealne audio stream. Üllatavalt palju oli lihtsaid suunavigu (jälgides youtube peakaameraga tehtud videosid, siis metsa läbitavus oli reeglina vähemalt normaalne), mida oleks kompassi jälgides saanud vältida. Ilmselt ei ole sinna metsa ka ufode emalaev kunagi maandunud, mis magnetilist põhjasuunda pidevalt Nibiru suunas kallutaks.

Kusagilt foorumist lugesin huvitava mõtte, et tänapäeva orienteerujad on heade kaartide ja lihtsamate maastikega harjunud jooksma ning kusagil mingi orientiiri järgi ikka suudavad end paika panna, seekord sama taktika enam ei töötanud.

Kirsiks tordil oli kahtlemata naiste teade, liidrid vahetusid pidevalt, meie noorikud usinalt pildil. Isegi Soome kogenud kommentaatorid pidasid seda suureks üllatuseks, mida see ka oli. Kurb, et vahepeal viimases vahetuses juhtinud Annika ei suutnud koos välismaise nimekaimuga rasket liidrikoormat pöögimetsa osoonis lõpuni kanda. See oleks vähemalt samakõva üllatus olnud, kui Vello nelikendkaks oleks vabariigi presidendi kandidaadiks ülesse seatud. Minna tegi viimases vahetuses seda, mida Aino-Kaisa ja Juha Mieto tänavu ei suutnud. Tero Suursoo oli taaskord klass omaette. Aitäh meeldivate elamuste eest.

Tahaks enda arvamuse kirjutada ka nende vanade kohta, kes hakkavad peale MM-i taaskord mingist 10 sekundi reeglist ja protokollis eraldi tähelepanu pälvivast esiletoomisest rääkima vms. Sportlased on metsas pragmaatilised. Mis ma ka tippspordist tean aga kui koosjooksvad sportlased (eriti just tagumine kodanik) peaksid MM-l hakkama pelgalt seetõttu erinevaid teevariante koostama hakkama, et tolmust naba jälgiv seltskond on mingi rumala reegli välja mõelnud, siis midagi on küll kapitaalselt valesti ja mõned härrad peaks pigem enda sahvrisse kogunenud taara ära viima ja vaatama, kuidas tegelik elu käib. Ma pole ka suuremasi antropoloog aga minu teada IOF-i reeglid mingit 10sek reeglit ette ei näe. Ei usu ka, et keegi meelega näiteks 2-3 minutit, sõltuvalt stardiintervallist, viga teeb või meelega aeglasemalt jookseb, et taganttulijale konksu panna. Välistada seda muidugi ei saa aga vaevalt hakkab Bentley kunagi Togliatti Lada tehases enda uudismudelit kokkupanema hakkama. 
Kohe ütlen vastu, et ma saan väga hästi, et koos joosta ei ole viisakas, kuid juba stardikoha loosimise tulemus kätkeb endas piisavalt õnnefaktorit, samuti ka viga tehes tugevama (võimalik ka, et eesstartija teeb suurema vea kui sina ja satud talle paratamatult tuulde) või hiljemstartija trajektoorile sattumine ning tema järel joosta jaksamine. Mingit edugarantiid sellisel tegevusel ka ju pole, näiteks sobib Merja R ja Lena E tavaraja etteaste, kus Merja püüdis metsas Lena kinni ja peale seda mindi ühes enamvähem kaardistamata alale Soome-Rootsi 6-1 tulemusega lõppenud jäähoki matsist rääkima või pelgalt seeni korjama. Kes küll neile otsustajatele ütleks või valgustuse nendeni viiks, et mõte on üllas aga see reegel lihtsalt ei tööta? Ehk Chalice või Abraham panevad selle enda laulu sisse. Kui on mõni intellektuaalselt huvitav uitmõte sattunud juhatuse otsuse hulka, siis peaks mingil hetkel asja kaine pilguga üle vaatama ja korrigeeriva meetme rakendama. Pigem oleks vaja tegeleda probleemiga, et sel aastal on kohalikel võistlustel startijate arv drastiliselt langenud. Rsk, ma seda ikkagi kirja ei pane.