"Ühes aastas on samapalju päevi nagu terves aastas." No mida kuradit pidin täna Kobrase teisipäevakul metsas tegema, et selline sügav mõte mulle pähe turtsatas? Ah? Kahtlustan lõuna-eesti õhku. Hatiku päevak oli samas mõnus, sai ohtralt teedpidi joosta ja lihtsaid 45kraadiseid suunavigu tehtud, kord kuus suunistada on liialt vähe, et see sujuvalt sujuks. Peatselt kaart ka kui skanneri juurde pääsen.
PS: värske abielunaine pajatas, et ta abikaasa osales neitsiliku maastiku neitsilikkuse kaotamise avaüritusel ja selle kõrval olevat tänavune Ilves-3 olnud veel parkmets. Ma endselt ei taipa, miks on vaja just erilist rõvedates mudastes-nõgestes-rägastikes orienteerumise võistlusi korraldada (tundub olema just käesoleva aasta trend ja ma kategooriliselt keeldun uskumast, et süüdi on lumerohke talv ning tormid)? Mitte et need poleksid iseenesest orienteerumise elemendid aga äärmiselt kurb ja negatiivne kui ainuke normaalse läbitavusega koht avaneb sulle finishi sirgel. Eks kahanevad osavõtjate arvud on selle fenomeni jalgadega hääletamise tulemuseks.
Olen ühes teatavas mõttes küpsemaks saanud. Huvitavad tunded ja soovid on tekkinud alates umbes kevadest.

0 arvamust:
Postitage kommentaar