21 detsember 2012

18 detsember 2012

Sise-o Kristiine juures

Kuna see siin pole soovisaade ega pubikaraoke siis reeglina soovikorras sissekandeid ei toimu aga erandkorras tulles vastu tundmatuks jääda sooviva isiku soovile, toimub esmakordselt sissekanne laekunud soovi alusel.
Sisenesin ühel jõulukuu õhtupoolikul Kristiinesse vargsi. Olude sunnil tegin just tollest uksest, kust paluti mitte siseneda parkla poolt, praktiline vajadus nina soojaks saada kaalus ülesse mõttekuse lihtsalt niisama ümber maja promeneerida. Et mitte pikalt kirjutada, siis pikalt ei kirjuta. Kompassi unustasin ka koju.
Stardist ahmisin vaba õhku ja tüürisin paremale, esimesed 4 punkti tulid kiirelt. Siis juhtus kes-teab-mis ja suundusin 4st punktist otse 6dasse. See asub maja teises otsas ja hoopis erineval korrusel. Punkti võtsin lennult kuid ilmnes otsekohe miski häiring si-pulga ja Nike spordijalatsi vahel. Tõdemus, et 5-s punkt oli vahele jäänud, vajutas ühtemoodi nii mentaalse kui füüsilise pitseri edasisele kulgemisele. Egas midagis, kui pea ei jaga, siis jalad peavad korrutama. Tagasi teise maja otsa, seda muidugi valele korrusele väljajõudes... Jooksu tulemus andis tagasihoidliku koha. Oli aeg higipisar näolt mahapühkida, algas valmistumine teiseks jooksuks. Hilisem aeg andis arutlust ja ega seal polnud midagi keerulist. Ju siis oli juhe juba 4-s punktis krussis.

Teine jooks. Esimese jooksu analoog, kui nüüd oli värvilisest traadist juhe juba 2-s punktis täiesti sõlmes. Võimalik oli minna kiirelt, ma "eelistasin" aegalsemat ja ringiga varianti ümber maja. Kaasvõistlejale võis jääda ekslik mulje, et tegemist oli hajutusega. Kolmandas punktis sain Valdo kätte, kappasime mõnusa hooga minu eestvedamisel raja ülejäänud osa, mingeid erilisi labürinte rajameister enam ei pakkunud. Kui, siis õite pisut andis sprindi lõppkiiruses tunda, et päeval sai Nõmme-Rahumäe piirkonnas lumisel teel läbitud 11 komakuus km ning pöörete piiraja oli ka kuidagi madalamale seatud.
Kohe peale teist jooksu küsisin A-lt mõlema jooksu kaardid, kes need mulle erandkorras ka eraldas ja panin kodupoole plagama, et saaks näha Midsomeri mõrvade järjekordset osa. Kesköö paiku sain A-lt kõne ja ta tõi mulle metalli: stiilipuhatu sooritus tagas meeste põhiklassis 3-4 koha jagamise.

16 detsember 2012

Sabaree

Vanemuise etendus Cabaret on kui...
... Bloody Mary ploomimahla ja single-malt viskiga
... kaugushüpe tõugatuna parimal katsel poole meetri kauguselt pakutagant
... tuulevaiksel merel usb-otsikuga ventilaatoriga tuule suunamine purjesse
... suusahüppemäel 3m enne trampliini äratõukamine
... pastaka teritamine pliiatsiteritajaga
... raudteejaama valgustamine 1-watise ledpirniga
... maailmasõja pidamine hernepüssi ja rakulkaga
... valge A4 paberiga minna Mõedaku metsa reljeefi jooksma
... pardliga heinamaa niitmine
... Antarktikas mobiilse parkimise võimaldamine
... jne.

Avoid, sellist komejanti ilme kome-ta poleks pidanud lavale tooma, sest läbivalt jäi arusaamatuks, mis on selle lavatüki point. Peale pealtvaatajatelt raha kasseerimise. Sooviks vähemalt öelda, et see või too päästsid tüki aga seekord jääb ära. Vanemuine kirjutab, et "Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele." - indeed, tegelikult tuleks seda vanusepiiri nihutada kuhugi 95-aasta kanti.

04 november 2012

Aasta Ketz 2012 elik farmklubi nägi tagatulesid

03 nov pidas me usin spordiklubi Lohusalu suvilakooperatiivide rajoonis umbes 9-da hoojala lõpuvõistluse nimega Aasta Ketz. Eriliseks tegi võistluse see, et meiega soovis liituda farmklubi Saue Tammed. Andres K & vahmiil olid ette valmistanud huvitava raja, mis tipnes vabariigi kaitseväe lahinglaskmisega punkti vahetusläheduses, kus harjutati koos põhjanaabrite hõimuvelledega Hullude päevade rahvamassi ohjamist. Joo, semmonen juttu. Hetkel saab avaldada saladuskatte all, et farmklubi sai haledal kombel veenva kaotuse osaliseks. Pikemalt varsti.

25 oktoober 2012

Liba(e)hunt

Proloog
Taaskord on sügis käes ning aeg tiksus Libahundi suunas. Nädal ja kaks päeva enne võistlust "õnnestus" jooksutrenni ajal, olles eelnevalt teinud ka 10min soojenduse, täiesti ilmsüütust olukorrast hankida vasaku säärelihase mikrorebend vms. Jooksu ajal käis täiesti ootamatult lihasest ühest kohast valu läbi, oleks napilt pikali seetõttu kukkunud, aga 7min/km tempo hoidis halvima ära. Klubikaaslane S oli õnneks järgmisel päeval 2min etteteatamise ajaga valmis kineosioteibi jalale panema. Valida oli roosa, sinise ja beezi vahel aga kuna Barbie ja HelloKitty vaimustus on minus vaibunud, siis valisin sinise, pealegi see matchib tiimikaaslase riietusega parimal moel. 2 päeva enne võistlust tegin kontrolltreeningu, jalg kannatas paar km jooksu ära, samas peab möönma, et kohati andis valulik koht endast tunda. Enne võistlust küsin S käest, et mis ta ütleb, kas jalg kannatab 6h läbimist. Vastus tuli sekundiga, et jah.

Asi ise
Hommikul kaerahelbe pudru sisse, jook ja geelid kotti ning valmis etteasteks. Rajaplaneeringu usaldasin täielikult võistkonnakaaslase K kätte, kes on sel alal juba vilunud ja eelmisel päeval soetatud sabaga värvilised rõhknõelad ja nöör kaunistasid peatselt rajaplaneeringuga kaarti. Plaanisime läbida umbes 30km, jättes raja lõpuosssa variandi, et kui ei peaks jõudma, siis saab mõned punktid ära jätta. Etteruttavalt olgu tõdetud, et täide viisime selle, mida K planeeris - suurepärane võimete ja läbitavuse hindamine. Valida oli alguses Männiku või Harku suunas liikumise vahel. Kuna Harku mets tundus tuttavam, siis sai planeeringu osas panused tehtud Harkule.

Stardipaugu kõlades, milleks oli Mairolti hüüd "Läks" vms, panin alles kindaid kätte. Egas midagi, kiirelt kammisime koolihoovi läbi, püüdes tuvastada linnupesi. Kahepeale kokku saime 1. Õige oli nii vastus 1 kui ka 2. Venomenaalne. Edasi suundusime mööda Pääsküla tänavaid kp 36 poole. Koht oli enamvähem tuttav, probleeme ei olnud ja hirmu ei tundnud. Kp 33 legend oli tipp aga kuna tipus oli veel ka auk, siis oli punkt paigutatud sinna ja õige oleks olnud legendina märkida auk aga pikalt ei lasknud sellest segada. Kp 60 pidavat pääsema kuiva jalaga - teades seda tiiki eelnevalt, siis kahtlesin selles. Punkti juures oli üle tiigi tõmmatud 2 trossi ja 2 kinnihoidmise nööri aga kui tegemist polnud just sulgkaalasega või midagi veel vähemat, siis kuiva jalaga punkti ei pääse. K oli nii tubli, et lasi mul kui haavatul kaldal oodata, sumbates ise põlvist saati vees trossi peal. Tundsin piinlikkust aga mul oli vähemalt enda seisundi tõestamiseks peaaegu et perearsti paber olemas. Aljona läbis tiigi lihtsalt puusast saati vees olles sumbates ja sama kavalust kasutas ka Marge. Ise poleks kindlasti veel sel hetkel läbimärjaks ihkanud saada.

Edasi kp-d 23-51-64-47-54 tulid kui metronoomiga. Ainult et enne kp 54 lõi pehmel pinnasel joostes esimest korda valu äärelihasesse. Küsisin mõtteis "Kas see on kõik?" Enne punkti piirkonda kõndisime, punktis realiseerin geeli ja valuvaigisti. Hakkas parem, kohe mõnus oli sügiseses soises metsas suunduda kp 61 suunda. Enne punkti möödusid esimesed ratturid. 61-42 vahel tuli Randy tiim vastu, endal käsi verine, mille oli saanud kp 42 juures mööda varjatud betoonpinda laskudes. 61-42-80 piirkond oli selline, kus ühel neljaril endale lubasin, et siia ma ühelegi neljapäevakule enam ei tule, tegemist ebameeldiva maastikuga. Sellest ajendatuna läksime 42-80 etapi vasakult mööda teed ringi ja kp 80 juures trehvasime klubikaaslast Klaad, kelle teadmisi panga sisse rajatud käigu osas kohe taskulampe kasutades ära kasutasime. Anteeksi.

Edasi suundusime kp 100A, kust läksime jooksuga kp 100B suunas. Joosta oli vaja umbes 4km pidevalt kergelt vastumäge mööda kergliiklusteed. Etapi lisaülesanne oli lihtne, kui vaid kaardil olev juhend läbi lugeda - võta raja ääres olevad punktid umbes nagu sügiseses metsas nopid kauneid kollaseid kukeseeni. Väike ajaline tagasilöök tuli rullikate puudumisest (umbes 10min) aga sellega arvestasime juba alguses rada planerides. Etapi lõpus taaskord geeli, valuvaigisti ja krambivastatste medikamentide manustamine. Juba on tunda mõnusat väsimust, vasaku kanna all on teip end rulli keeranud ja põlved tuikasid rohkest asfaldist jooksmisest. Järgmine punkt kp 70 on hüppemäe juures, kus tuleb sooritada lendavate taldrikute heitmise ülesanne - lapsepõlves piisavalt harjutatud. 70-83 algab jalutades, sest lohv on päris tühi, veidi kosun ja alustame jooksmist. Imestan pidevalt, kuidas K muudkui jaksab joosta... Kp 83 lisaülesanne on kas võtta elevaatorist 3 kp-d või end hoonest alla nööriga lasta. Läbirääkimised on meil konstruktiivsed ja võtan (loe:saan) selle põnevama ülesande ehk siis elevaatorist kp-d võtmise. Peale viimase kp võtmist katuselt olen juba 2 korrust alla jooksnud kui hakkasin mõtlema, et kas ma punkti ikka võtsin? Tagasi ülesse ja hoone katusele, pigem kaotada 2 minutit kui 2 punkti. Elevaatorist mööda treppi alla jõudes kohtun K-ga, kes on just allalaskumise ülesande lõpetanud - nägu naeratust täis. Indiaanlase verd minus endiselt ei ole. Järgmine kp 26 on endise kooli taga pargis - üldsuunaga jõuame punkti juurde aga vot punkti ei näe. Hästi oli see ära peidetud, K-l on teravamad silmad ja ta skoorib, ma ei märka tähist isegi 1m kauguselt. Punktis tunnet suuuurt väsimust. K motiveerib mind, pisut jalutame ja jätkame joostes kp 34 suunas, mille võtame hoopealt. Ainult et see hoog pidevalt raugeb, peale punkti teeme kõige pikema jalutuse sel õhtul ehk kokku umbes pool km ja nopime ojaäärse kp 48. Suundume joostes kp 20 suunas, pea on ka juba väsinud, pisut väristan kompassi ja kätt enne punkti aga kohale jõuame edukalt. Kusagil enne punkti K motiveerib taaskord mind, tunnen kohe kuidas jalg kaabib tühja all. Punktis ootavad ees kaasvõistlejad, kes üritavad jaamast piiksu välja võluda aga kahjuks on jaama akuga kehvad lood ja jaam annab sellest kurva kaebleva heliga märku. Teeme enda ja kaasvõistleja numbriga kp tunnusnumbri kõrval pilti ja liigume edasi. Enam ei ole meeles, kus täpselt geele sai manustatud aga ilmselt sai ka seal pisike sorts võetud. Pisut jalutame, ent siiski peamiselt jookseme. Kp 62 on orvandi all, kaardilt orvandi tuvastamine on keeruline, kahtlustan et punktide asukohta ei ole selle kaardi põhjal paika pandud. Kp 62-81 liigume joostes, punktis ootab ees lisaülesanne süstaga väravate läbimise näol. Taaskord peame K-ga konstruktiivsed läbirääkimised, asun süstaga lisaülesannet täitma :) K. saab vahepeal 5min puhata, edasi liigume ainult joostes. Kp 37 on vareme tagaküljes, sealt edasi joostes kp 82 suunas, kus tuleb tornis lisaülesanne täita. Seekord on läbirääkimised vähemkonstruktiivsemad, asun torni K-d juhendama, kus on punktid, mida näeb ainult tornis olles aga mitte maapinnalt. Ühe punkti juures saab K valusa löögi oksalt vastu haiget põlve - sama põlv mis niigi on kogenud vatti ja õmblusnõela...Tornis üleval on 4 liikmeline noorte eestlaste seltskond, kodanikud libistasid Rock nimelist märjukest, silma jäi veel ka üks siider. Vahepeal nad küsisid, et palju me juba jooksnud oleme. Ma vastasin, et 33,8km - suu vajus neil lahti, ilmselt kavatseti ühiselt veidi õlut sedakaudu ümber valada selsamasel ajahetkel.

Kp 82-40 möödub alguses mööda teerada joostes, siis mööda laudteed ja lõpuks pehmel pinnasel. Enne punkti pisut jalutame, tundub et ka K hakkab minu üllatuseks väsima. Punktist välja viib rada suurema tee peale, enne seda on kraav. Forsseerin kraavi ning saan reite sisepinna ülaservani ja pisut enamgi märjaks - keset kraavi pole mõtet enam tagasi minna, seega kahlan teeni edasi. K otsib veidi nutikama ületuskoha. Kp 39 on seal kus ma teda arvan olevat. Konsulteerime, et kas jõuame veel ka kp 45 ära võtta - tundub et jõuame, punkti viib hea kattega tee, mis küll on valutavatele põlvedele liiast. Punkt paistab eemalt (10m kauguselt) kätte. Punktis ütleb K, et finishisse on kõige otsem mööda Põllu tänavat joosta. Mõeldud, tehtud ja lõpetades selgub, et meil on veel 4 minutit aega üle :)
Koolimajas on aegade mahalugemise järjekord liiga pikk, läheme esmalt suppi sööma ja seejärel aegasid maha lugema, sedasi ei pea me 2x järjekorras ootama. Näitame Veikole pildi ette, et me kp 20-s käisime, nagu ka üks teine tiim ja saame teada tulemuse, mis toob naeratuse näole. Viimaks Nõmme ujulasse sauna pesema ja saabki sooja uuesti sisse.

Pärastine
Päris hea koha (meiejaoks hea) tagas suurepärane rajaplaneering, mis on A ja Ö. Võibolla oleksime veel mõned punktid saanud aga see poleks eriti kohta parandanud. Ise olime väga rahul 6h sooritusega ning tõesti mitte midagi ei jäänud kripeldama. Ja S-l oli õigus - jalg kestis selle 6h ära. Kokku tuli 38,15km, millest puhast jooksu vast 36-37km.

13 august 2012

Pelgalt uudised

Möödunud nädalavahetus tõi kaasa 2 uudist:
esiteks lõpetas madalalt lendav kotkas sissekannete tegemise peale seda kui oli pikalt rajalt kulla kätte saanud;
teiseks* selgus läbiviidud inimkatsest, et Samsa võib küll kõige enimmüüdum telefonide valmistaja olla aga ilmselgelt kõige suurema katte saavad nad kõlarilt. Kõlab esmalt arusaamatult? Inimkatses selgus, et Samsa kõlar mängib ainult kõrgete toonide ülemist otsa ja seda ka ülimalt kriiskavalt. Jääb mulje justkui on Hiina alltöövõtja tellinud Taiwani alltöövõtjalt kõige odavama kõlari kõige odavama koopia ja lasknud seejärel Bangladeshi lapstööjõul see hilisel õhtutunnil liigsete kulude kokkuhoiuks peeruvalgel kokku panna. Ma lissalt ei oska muudmoodi seletada kuidas saab üks pealtnäha ontlik telefon nii saamatut sitta heli tekitada, mis ajavad kõrva sees olevad kepikesed, alasid ja haamri enamvähem resonantsi.
* kõik toodud seosed on fiktiivsed ja kokkusattumus reaalseste inimeste, nimede ja riikidega on puhas kokkusattumus :)

Olümps

2012a olümpiamängud jäid sel aastal väga suures osas vaatamata. Pisut nägin triatloni, Usaini jõu ja ilunumbreid ja põhimõttelisel se oli siinä. Lõpetamine oli tore, mis sellest, et vaatasin seda vidukil silmaga ning taustaks mängis muusikakeskuses Ludovico duubelplaat Islands.

09 august 2012

Süvis

Hommikul aistsid ninasõõrmed sügise hõngu. Suvest saab sügis ehk käes on süvis.
Kirjatükk trismile võistlusest sai nii mannetu, et saatsin selle paberihunti.

04 august 2012

SMMV

Vahepealne aeg on olnud eetris vaikus. Mitte et poleks millestki kirjutada olnud vaid harilik pliiats oli suvisel puhkusel ja seetõttu ei saanud sissekannete mustandeid valmid kribada. Põlv valutab taaskord - halb et ta seda teeb ja segab igapäävast eluolu kuid hea on see, et ta ei valuta teps mitte sealt, kus oli ristsidemete väike rebend vaid veidike (umbes 2cm) kõrgemalt. Kui keegi ei tea, kuidas põlvevalu välja näeb, siis minge Rosma teisipäevakule ja ehk õnnestub Sul seal teada saada :) Ilmselt on tegelik valu põhjus suurenenud füüsilises aktiivsuses, juuni jätkus higivalamist 19,5 tunniks, juulis pisut üle 36h, enne seda oli tavaline 10h. Palju on olnud erinevat liikumist rattaga, jalgsi, metsas, vee all ja maa peal - kõik äärmiselt nauditav. Põlvevalust rohkem ei kirjuta, ilmselt tahab keha lihtsalt veidi puhkust saada. 

Jukolal soetatud Inov-8 Oroc280 o-käimad on äärmiselt positiivselt end näidanud. Head kerged jalatsid, märjaks saades ei lähe raskeks, painduvad suurepäraselt, ka peale 8h kestvat rogaini ei läinud jalad valusaks ega hõõrunud teipimata jalga kusagilt - lausa lust sedasi metsas sportlikult aega veeta. Ei ole muret, et peale kuivamist meenutaksid nad Väikese Muki jalavarjusid, samuti ei muuda ta kuivades suurust ega vaju vormist ära nagu mõned. Mul on olnud igasuguseid o-jalatseid, tootjateks Silva, Jalase mitu mudelit, palju Integratoreid aga vot nii mugavat nagu Inov-8 pole veel kohanud - soojalt soovitan. Kui paelad oleksid 2cm pikemad, siis annaksin 10punkti 10st, nüüd piirdun 9,8-ga :)

Ühestki vahepealsest spordiüritusest ei hakkaks eraldi pikemalt kirjutama, nad kõik vääriksid sel juhul eraldi postitust. Ühel päeval 8h orienteeruda, järgmisel päeval tühjade pudelite linnas triatloni teha, sellele järgneval nädalavahetusel kuuspooltundi seiklussportida, see on kõik läbi tehtud ja powerit on jätkunud. Edasiviivaks jõuks, motivaatoriks, sädeme silma toojaks, jaksu andjaks ei ole mitte energiageel või jõujook vaid midagi muud ;)

Eraldi väärib ära märkimist D ja I esiklapse sünd 31. juuli, mul on selle üle siiiiiiralt hea meel.
Kell sai just 4.33, paras aeg raal sulgeda ja proovida pisut edasi magada - järjekordne võistlus kolmel erineval alal ootab homme Pühajärvel.

24 juuni 2012

80 punkti

Osalesin 100kp jooksul 80 kp rajal. Esimesed punktid tulid otse si-punktile pulgale aga edasi oli suurem katsumus. Kohati seljatas maastik mehe ja siis oli ka vastupidi.

Tahaks selle võistluse korraldajatele öelda, et mis kurat teil viga on noored mehed sk100 klubist? Ei sobi see maastik normaalseks orienteerumise elamuse saamiseks maharaiumata võsa, maharaiutd võsa ja muu dzungli tõttu.Voose maastik on selline kuhu ma edaspidi sattumist väldin.

Zukoola*

Sai käidud naabervallas Jukolas orienteerumas. Mis seal salata, omal ajal on maastikuarhitektid seal usinamalt tööd teinud ja päris põneva maastiku valmis verminud. Oli kaljusid, oli mikrosoid, oli kaljude otsa olevaid mikrosoid aga põnevalt läbitava maasitku olid nad kujundanud.

Öösel sai magada vast pool tundi, mingi kummaline aga mõnus ärevus oli sees, mis ei lasknud magada. Teisalt see sama asi andis hea emotsiooni, mille najalt ma umbes pool 5 öösel rajale läksin. Stardialas olin piisavalt varajult, et ahhilkad soojaks teha.

K-punkti oli suurusjärk kilomeetrijagu jooksu, hoidsin enda hobujõud vaka all, et mitte seal kohe kops kuklataha joosta. Oli joostud ca 100m ja mis käis vasaku jala ahilkast läbi? Vastust sellele küsimusele Google otsing ei paku, seega reedan, et käis vastik valu läbi ja seda tuhandete vaatajate silmade all otse staadionil. Tegin paar huvitavat liigutust, zonglöörisin ilmselt kompassiga aga õnneks lasi jalg edasi joosta. Esimesed punkti olid täpselt seal kus pidi, vahele viskas hiljem paar väikest vimkat kuid üldiselt said võrdlemisi hästi läbitud. Pigem võtsin rahulikult ja olin kaardis kui läksin mingit avantüüri realiseerima. Mis aga kummaline, siis raja viimase otsa paar M12 klassi laadset punni pakkusid taaskord suurema pingutuse kui terve eelnev rada integraali võetuna. ca 50 kohta tiimi tõstmine on vist korralik jooks, tuleb aga nentida, et seda tuleb nentida. Suure üllatusena sai meie farmklubi LSF meist mööda ja paarkümmend kohta parema tulemuse.

Järgmisest hommikust meenuvad mõned tähthetked, näituseks telgi kokkupakkimine vihmas, asjade transa atv-ga parklasse, soojendavad joogid, wc-de tühjendamine öösel ja platsile leviv aromaatsete süsivesikute suurenenud kontsentratsioon. Samas meie telgi asukoht oli päris hea, olime lähedal NTNUi telgile, sealsamas olid ka Delta härjad.

* tegelt oli tegemist Jukola teatejooksuga.


15 juuni 2012

Lähenev suurvõistlus

Enne lähenevat suurvõistlust, milleks on naabervallas toimuv Jukola teatejooks, oleks paslik pilk heita üle vasaku ja vaadata tagasi. Peale Karjalaske võistlust on trenni tehtud korralikult (loe: kord nädalas olen jooksmas ikka käinud). Mis mulle iga kord aga muret teeb ja iga kord aina rohkem, on vasaku jala ahhileus. Hakkas see jama pihta Karjalaskel, jätkus EMV lühirajal, kus raja teine pool oli täis teksti, mida Jaroslav Hašek (mitte see Tšehhi jäähokikoondise väravavaht) enda teoses "Vahva sõduri Šveiki juhtumised maailmasõja päevil" võttis ilmekalt kokku lausega - rõve sõim serbia keeles. Õnneks teisel päeval Margus lõpetas pehmo mängimise ja läks metsa, ma olin juba jõudnud 100mg Diclaci tableti neelata, ilma selleta oli juba võimatu liikuda.

Ega ma ilmselt muidu sellest ei räägikski, kui et eile peale poolt tundi jooksmist läks taaskord see tuttav koht ahhilka juures päris valusaks, öösel magades andis pisut tunda ja sedasi ma nüüd ei teagi, kuidas ta Jukola teatejooksu kõige otsustavama ehk 4da vahetuse vastu peab. Loodetavasti tiimikaaslased ei pahanda, kui metsast kostab paar oktaavi liigkõrget karjet, magus uni selletõttu telgis magajatel saab rikutud ning sellevõrra kehvem üldaeg tuleb. Vähemalt laseb parema jala varvas normaaselt joosta ja siinkohal panen panused ka uute Inov-8 o-käimade peale, mille Jukolalt Elolt peaks saama. Õnneks pole tuntud o-ennustaja E. meid enda Jukola eelvaates tänase seisuga isegi ära maininud ja nagu elu näitab, siis nurgapoisid riisuvad ikka rammusama koore :)


04 juuni 2012

Võitjatiimi mänedzer

Ei ole kerge olla võitjatiimi mänedzer. Aga hoolimata eelmisel päeval metsas siniseks ja valusaks löödud suurest varbast ja mõnest kohast veel, tõid hoolealused kastanid tulest välja.
2 pilti räägivad rohkem kui 2000 sõna.


08 aprill 2012

Tagasi rajal

Hooaja esimene võistlus on peet'. Mis teeb rõõmu, on see, et põlv ei tee joostes ega peale seda valu, isegi mitte peale orienteerumist. Peale võistlus oli hästi mõnus veekeskuses liguneda ja lasta Archimedese seadusel ja soojal veel koos saunaga lihaseid paitada. Võrumaa loodus oli muidugi kaunis, põlv liigset koormust üllatusterikaste raiesmike ja energiavõsaga ei saanud. Kõige kiirem variant oli reeglina mööda punast joont joosta, kahjuks oli rajameister enda töö lohakalt teinud ja seda punast joont polnud looduses kusagil näha.

Jooksuvõimest rääkides oli mõnus tunne, jõudu andis mulle üks tore asi. Veel oleks vaja vähendada erisurvet samblale ja peale seda saaks Margusega rinda pista :) Järgmine võistlus on hetkel veel teadmata kuid enne jaanipääva tahaks paar võistlushigistamist ette võtta. Miks mitte näiteks jooksul ümber Viljandi järve.

06 märts 2012

Spordilainel

Paljud lugejad on küsinud ja kirju saatnud, mõtteis mõlkumas vaid 1 küsimus: millega ma tegelen, milline on mu vorm?
Vastan siinkohal lahmimata: tegelen spordiga, olen viimased kuu-poolteist usinalt söönud Ritter-Sport šokolaadi, mis peaks mulle erakordse sportliku vormi kevadeks kindlustama.