25 oktoober 2012

Liba(e)hunt

Proloog
Taaskord on sügis käes ning aeg tiksus Libahundi suunas. Nädal ja kaks päeva enne võistlust "õnnestus" jooksutrenni ajal, olles eelnevalt teinud ka 10min soojenduse, täiesti ilmsüütust olukorrast hankida vasaku säärelihase mikrorebend vms. Jooksu ajal käis täiesti ootamatult lihasest ühest kohast valu läbi, oleks napilt pikali seetõttu kukkunud, aga 7min/km tempo hoidis halvima ära. Klubikaaslane S oli õnneks järgmisel päeval 2min etteteatamise ajaga valmis kineosioteibi jalale panema. Valida oli roosa, sinise ja beezi vahel aga kuna Barbie ja HelloKitty vaimustus on minus vaibunud, siis valisin sinise, pealegi see matchib tiimikaaslase riietusega parimal moel. 2 päeva enne võistlust tegin kontrolltreeningu, jalg kannatas paar km jooksu ära, samas peab möönma, et kohati andis valulik koht endast tunda. Enne võistlust küsin S käest, et mis ta ütleb, kas jalg kannatab 6h läbimist. Vastus tuli sekundiga, et jah.

Asi ise
Hommikul kaerahelbe pudru sisse, jook ja geelid kotti ning valmis etteasteks. Rajaplaneeringu usaldasin täielikult võistkonnakaaslase K kätte, kes on sel alal juba vilunud ja eelmisel päeval soetatud sabaga värvilised rõhknõelad ja nöör kaunistasid peatselt rajaplaneeringuga kaarti. Plaanisime läbida umbes 30km, jättes raja lõpuosssa variandi, et kui ei peaks jõudma, siis saab mõned punktid ära jätta. Etteruttavalt olgu tõdetud, et täide viisime selle, mida K planeeris - suurepärane võimete ja läbitavuse hindamine. Valida oli alguses Männiku või Harku suunas liikumise vahel. Kuna Harku mets tundus tuttavam, siis sai planeeringu osas panused tehtud Harkule.

Stardipaugu kõlades, milleks oli Mairolti hüüd "Läks" vms, panin alles kindaid kätte. Egas midagi, kiirelt kammisime koolihoovi läbi, püüdes tuvastada linnupesi. Kahepeale kokku saime 1. Õige oli nii vastus 1 kui ka 2. Venomenaalne. Edasi suundusime mööda Pääsküla tänavaid kp 36 poole. Koht oli enamvähem tuttav, probleeme ei olnud ja hirmu ei tundnud. Kp 33 legend oli tipp aga kuna tipus oli veel ka auk, siis oli punkt paigutatud sinna ja õige oleks olnud legendina märkida auk aga pikalt ei lasknud sellest segada. Kp 60 pidavat pääsema kuiva jalaga - teades seda tiiki eelnevalt, siis kahtlesin selles. Punkti juures oli üle tiigi tõmmatud 2 trossi ja 2 kinnihoidmise nööri aga kui tegemist polnud just sulgkaalasega või midagi veel vähemat, siis kuiva jalaga punkti ei pääse. K oli nii tubli, et lasi mul kui haavatul kaldal oodata, sumbates ise põlvist saati vees trossi peal. Tundsin piinlikkust aga mul oli vähemalt enda seisundi tõestamiseks peaaegu et perearsti paber olemas. Aljona läbis tiigi lihtsalt puusast saati vees olles sumbates ja sama kavalust kasutas ka Marge. Ise poleks kindlasti veel sel hetkel läbimärjaks ihkanud saada.

Edasi kp-d 23-51-64-47-54 tulid kui metronoomiga. Ainult et enne kp 54 lõi pehmel pinnasel joostes esimest korda valu äärelihasesse. Küsisin mõtteis "Kas see on kõik?" Enne punkti piirkonda kõndisime, punktis realiseerin geeli ja valuvaigisti. Hakkas parem, kohe mõnus oli sügiseses soises metsas suunduda kp 61 suunda. Enne punkti möödusid esimesed ratturid. 61-42 vahel tuli Randy tiim vastu, endal käsi verine, mille oli saanud kp 42 juures mööda varjatud betoonpinda laskudes. 61-42-80 piirkond oli selline, kus ühel neljaril endale lubasin, et siia ma ühelegi neljapäevakule enam ei tule, tegemist ebameeldiva maastikuga. Sellest ajendatuna läksime 42-80 etapi vasakult mööda teed ringi ja kp 80 juures trehvasime klubikaaslast Klaad, kelle teadmisi panga sisse rajatud käigu osas kohe taskulampe kasutades ära kasutasime. Anteeksi.

Edasi suundusime kp 100A, kust läksime jooksuga kp 100B suunas. Joosta oli vaja umbes 4km pidevalt kergelt vastumäge mööda kergliiklusteed. Etapi lisaülesanne oli lihtne, kui vaid kaardil olev juhend läbi lugeda - võta raja ääres olevad punktid umbes nagu sügiseses metsas nopid kauneid kollaseid kukeseeni. Väike ajaline tagasilöök tuli rullikate puudumisest (umbes 10min) aga sellega arvestasime juba alguses rada planerides. Etapi lõpus taaskord geeli, valuvaigisti ja krambivastatste medikamentide manustamine. Juba on tunda mõnusat väsimust, vasaku kanna all on teip end rulli keeranud ja põlved tuikasid rohkest asfaldist jooksmisest. Järgmine punkt kp 70 on hüppemäe juures, kus tuleb sooritada lendavate taldrikute heitmise ülesanne - lapsepõlves piisavalt harjutatud. 70-83 algab jalutades, sest lohv on päris tühi, veidi kosun ja alustame jooksmist. Imestan pidevalt, kuidas K muudkui jaksab joosta... Kp 83 lisaülesanne on kas võtta elevaatorist 3 kp-d või end hoonest alla nööriga lasta. Läbirääkimised on meil konstruktiivsed ja võtan (loe:saan) selle põnevama ülesande ehk siis elevaatorist kp-d võtmise. Peale viimase kp võtmist katuselt olen juba 2 korrust alla jooksnud kui hakkasin mõtlema, et kas ma punkti ikka võtsin? Tagasi ülesse ja hoone katusele, pigem kaotada 2 minutit kui 2 punkti. Elevaatorist mööda treppi alla jõudes kohtun K-ga, kes on just allalaskumise ülesande lõpetanud - nägu naeratust täis. Indiaanlase verd minus endiselt ei ole. Järgmine kp 26 on endise kooli taga pargis - üldsuunaga jõuame punkti juurde aga vot punkti ei näe. Hästi oli see ära peidetud, K-l on teravamad silmad ja ta skoorib, ma ei märka tähist isegi 1m kauguselt. Punktis tunnet suuuurt väsimust. K motiveerib mind, pisut jalutame ja jätkame joostes kp 34 suunas, mille võtame hoopealt. Ainult et see hoog pidevalt raugeb, peale punkti teeme kõige pikema jalutuse sel õhtul ehk kokku umbes pool km ja nopime ojaäärse kp 48. Suundume joostes kp 20 suunas, pea on ka juba väsinud, pisut väristan kompassi ja kätt enne punkti aga kohale jõuame edukalt. Kusagil enne punkti K motiveerib taaskord mind, tunnen kohe kuidas jalg kaabib tühja all. Punktis ootavad ees kaasvõistlejad, kes üritavad jaamast piiksu välja võluda aga kahjuks on jaama akuga kehvad lood ja jaam annab sellest kurva kaebleva heliga märku. Teeme enda ja kaasvõistleja numbriga kp tunnusnumbri kõrval pilti ja liigume edasi. Enam ei ole meeles, kus täpselt geele sai manustatud aga ilmselt sai ka seal pisike sorts võetud. Pisut jalutame, ent siiski peamiselt jookseme. Kp 62 on orvandi all, kaardilt orvandi tuvastamine on keeruline, kahtlustan et punktide asukohta ei ole selle kaardi põhjal paika pandud. Kp 62-81 liigume joostes, punktis ootab ees lisaülesanne süstaga väravate läbimise näol. Taaskord peame K-ga konstruktiivsed läbirääkimised, asun süstaga lisaülesannet täitma :) K. saab vahepeal 5min puhata, edasi liigume ainult joostes. Kp 37 on vareme tagaküljes, sealt edasi joostes kp 82 suunas, kus tuleb tornis lisaülesanne täita. Seekord on läbirääkimised vähemkonstruktiivsemad, asun torni K-d juhendama, kus on punktid, mida näeb ainult tornis olles aga mitte maapinnalt. Ühe punkti juures saab K valusa löögi oksalt vastu haiget põlve - sama põlv mis niigi on kogenud vatti ja õmblusnõela...Tornis üleval on 4 liikmeline noorte eestlaste seltskond, kodanikud libistasid Rock nimelist märjukest, silma jäi veel ka üks siider. Vahepeal nad küsisid, et palju me juba jooksnud oleme. Ma vastasin, et 33,8km - suu vajus neil lahti, ilmselt kavatseti ühiselt veidi õlut sedakaudu ümber valada selsamasel ajahetkel.

Kp 82-40 möödub alguses mööda teerada joostes, siis mööda laudteed ja lõpuks pehmel pinnasel. Enne punkti pisut jalutame, tundub et ka K hakkab minu üllatuseks väsima. Punktist välja viib rada suurema tee peale, enne seda on kraav. Forsseerin kraavi ning saan reite sisepinna ülaservani ja pisut enamgi märjaks - keset kraavi pole mõtet enam tagasi minna, seega kahlan teeni edasi. K otsib veidi nutikama ületuskoha. Kp 39 on seal kus ma teda arvan olevat. Konsulteerime, et kas jõuame veel ka kp 45 ära võtta - tundub et jõuame, punkti viib hea kattega tee, mis küll on valutavatele põlvedele liiast. Punkt paistab eemalt (10m kauguselt) kätte. Punktis ütleb K, et finishisse on kõige otsem mööda Põllu tänavat joosta. Mõeldud, tehtud ja lõpetades selgub, et meil on veel 4 minutit aega üle :)
Koolimajas on aegade mahalugemise järjekord liiga pikk, läheme esmalt suppi sööma ja seejärel aegasid maha lugema, sedasi ei pea me 2x järjekorras ootama. Näitame Veikole pildi ette, et me kp 20-s käisime, nagu ka üks teine tiim ja saame teada tulemuse, mis toob naeratuse näole. Viimaks Nõmme ujulasse sauna pesema ja saabki sooja uuesti sisse.

Pärastine
Päris hea koha (meiejaoks hea) tagas suurepärane rajaplaneering, mis on A ja Ö. Võibolla oleksime veel mõned punktid saanud aga see poleks eriti kohta parandanud. Ise olime väga rahul 6h sooritusega ning tõesti mitte midagi ei jäänud kripeldama. Ja S-l oli õigus - jalg kestis selle 6h ära. Kokku tuli 38,15km, millest puhast jooksu vast 36-37km.