28 november 2013

Veenev eduseis

Updeit: Tatt. Valus kurk. Kerge köha. Umbes nina. Tuikav pea. Trennihooaeg algas edukalt, seis on 1:0 haiguse kasuks.

18 november 2013

Kokku või lahku?

Täiskarsklane ja täis karsklane on siiski kaks erinevat nähtust

15 november 2013

Venitamisest enne/peale jooksu

Õnnestus osaleda ühel täienduskoolitusel, kus koolitaja resümeeris muutmata kujul sedasi:
Venitamine ei ole kahjulik ega halb. Kui seda teha õigel ajal, viisil ja õigetele piirkondadele. Sooviksin veel rõhutada juba loengus kuuldud: Treeningueelne pikaajaline staatiline venitamine ei aita vähendanda vigastuse riski ning võib negatiivselt mõjutada treeninguaegset sooritusvõimet. Treeningujärgne staatiline venitus ei mõju halvasti. Kui see on osa teie harjumuspärasest treeningrutiinist, siis jätkake sellega. Staatiline venitamine aitab parandada painduvust ja liigesliikuvust lühiajaliselt. Kui seda teha süsteemselt pikema ajaperioodi vältel võib ta omada ka püsivamat mõju eeldusel, et venitusharjutusi sooritatakse järjepidevalt.
Ma ei tea, kas see on õige või vale. Hetkel on lõppemas puhkekuu ja homme õnnestub üle pika aja ehk esimesed jooksukilomeetrid koguda (autoga tuli oktoobris üle 4400km-i). Peale trenni end staatiliselt venitada ei kavatse, pigem mõned dünaamilised harjutused, mida soovitati.

11 november 2013

Võru sai marionett-linnapea

Huvitav, et mitte öelda piinlik pressiteade. Ilmus täna BNS-s. Helistage ja küsige lisa, kui soovi on :)

Võru Reformierakonna pressiteade

11.november 2013

Täna valiti Võru linnapeaks parteitu endine maavalitsuse osakonnajuhataja Anti Allas, kellest saab marionett Võrus võimule tulnud kildkonna käes.

“Kurb on vaadata, kuidas võimuliit on tõuganud enda ette poliitiliselt täiesti kogenematu maavalitsuse endise osakonnajuhataja, kellel puudub igasugune omavalitsuse juhtimise kogemus,” lausus Reformierakonna fraktsiooni esimees Jüri Kaver.

Kaveri sõnul sisendab ebakindlust ka teadmine, et Allase kabineti kahel abilinnapeal - Sixten Sillal ja Kalev Ilvesel - pole ette näidata varasemat töökogemust omavalitsuse juhtkonnas.

“See tähendab, et Võru linn on saanud diletantidest juhtkonna, kes alles hakkab ametit õppima. Aga see võib tähendada ka seda, et tegelikult hakkavad linnavalitsust juhtima inimesed, keda avalikkus ei tunne ka kelle motiivid on avalikkusele teadmata,” lisas Kaver.

Näiteks tõi ta volikogu esimehe Tõnu Jõgi poolt tänase volikogu istungi päevakorda võetud detailplaneeringu eelnõu, mis jõudis istungile ilma majanduskomisjoni läbimata. “See tõendab, et need sotsid, keskerakondlased ja valimisliitlased, kes rääkisid valimistel suuremast kaasamisest, lihtsalt valetasid rahvale,” ütles Kaver. “Nad üritavad demokraatliku otsustusprotsessi asemel rakendada hoopis kambakraatlikku otsustamist.”

Lisainfo:

Jüri Kaver

Reformierakonna fraktsiooni esimees

Võru linnavolikogu liige

tel: 56 577 002

28 oktoober 2013

Libe hunt

Pole pikalt pikalt kirjutanud, lühidalt ka ammu mitte. Milles asi? Vot ei teagi, vaimu pole peal. Aegajalt on lihtsam teiste blogisid lugeda kui ise kirjutada. Seekord on aegajalt veninud kuidagi liiga pikaks.
Alustuseks kirjutaks viimasest võistlusest ehk sügisesest Libahundi etapist Viimsis, mis küll pideva kallanud vihma järgi muutus maastikul Libedaks hundiks. Viimsisse jõudsime veidi enne kaartide jagamist, rajaplaneeringu viisime läbi autos, mitte koolihoones. Nagu tavaks saanud, siis kondikava paneb paika K ja pärast arutame koos. Taaskord oli rajaplaneering meie võimete kohaselt tehtud aga väikese positiivse lisaeelarve tegime täiesti ootamatu sündmuse tõttu. Algas võistlus hästi, kerge sörgiga esimesse punkti, kuna erinevalt Xdreamist peab märke tegema vaid tiimist üks osaleja, siis on punktis ka vähem trügimist. Stardiülesanne topokaardiga punktide otsingul läks lihtsalt, kiirelt olime juba esimese lisaülesande kp 83 suunas teel. Lisaülesandeks oli vee toomist ämbritega tiigist ja seejärel vesi ämbrist kinnihoidmata teise ämbrisse ümber valada. Sooritus oli aktsepteeritud kohe esimesel katsel, jooks jätkus. Esimene lisaeelarve tekkis punktis 95, kus 6. täiendava punkti läbimiseks oleks pidanud kanuutama saarele ning tagasi. Kiire kalkulatsioon ja tiimiarutelu ja tulemuseks see, et umbes 20 minutit vihmas ja tugevas tuules kanuutamine 6 punkti teenimiseks ei tasu end ära ja jooksime hoopis edasi punkt 35 suunas. Kogu võidetud aeg ähvardas vahetult peale punkti 35 kaduda, kus K. väänas jala väikeses peidetud augus ära kuid õnneks midagi tõsisemat seekord ei olnud. Teise lisaeelarve võtsime vastu lisaülesande punktis 80, kus pidi sihvkasid koorima ja sisu topsi panema. Kui kooritud oli 8 minutit ja topsist täitunud max kolmandik, võtsime kaasvõistlejate tiimi Inxi ja Kärdi mahitusel vastu otsuse edasi joosta, sest ajaline kulutus 4 punkti teenimiseks lisaülesande sooritamiseks ei olnud seda väärt, eriti kui olime just varem võtnud plaanivälise punkti 48 ehk saime umbes 8min ajakaotusega sama punktisumma kätte. Lisaülesannetest niipalju, et minu arvates ei ole mõtet teha selliseid lisaülesandeid, mis võtavad ebamõistlikult palju aega. Näiteks kas on mõtet saata siukese koerailmaga võistlejad kanuutama 15-20 minutiks, kui selle ajaga suudetakse joosta 2-3 km, veel hullem oli olukord sihvkade punktis kus rattaraja läbijad oleks pidanud 20min ülesannet sooritama - 20 minutiga sõidetakse umbes 8km, mis on väga pikk maa. Ühesõnaga lisaülesannete sooritamine võttis aega ebaproportsionaalselt palju ja andis liiga vähe punkte, ülesande sooritamiseks kulunud aeg ei tasunud end neid kahes punktis kindlasti ära, sest selle ajaga jõudis mujalt väärtuslikemaid punkte võtta.
Edasi tegime enda teekonna ümber, suundusime kaardi põhja- ja edelaosasse, mille muidu oleks välja jätnud. Rada planeerides saime kokku esmalt 121 punkti, seda koos lisaülesannetega aga tänu nende mittesooritamisele ja ümberplaneerimisele saime tunduvalt enam :)
Kaardi kõige üleval otsas punkti 53 võtmise järel ütlesin K-le, et samm on täitsa tönts. Õnneks tundus, et ka kaaslasel oli sama propleemi. Soome lahe ääres möllas tugev tuul, pisut jahe hakkas. Lohesurfarid möllasid punkt 70 juures, sealsamas sain rajameistrilt ja peakorraldajalt personaalse juhise, mida käsitletakse koosliikumisena, mille täitsin sõna-sõnalt :) Hea meelega oleks võtnud mõne valuvaigisti aga suures võistlustuhinas unustasin need enne starti joogikotti visata.
Mõni seik veel - punkt 51 oli poolsaar soos. Punkti minnes unustasin legendi vaadata, lihtsalt läksin kuhugi, väsimus oli teinud ka oma töö. Punktist juba 50m mööda jalutades hakkasin mõtlema, et miks ma siia tulin ja kus punkt olema peaks - juhe oli võrdlemisi koos. Sihvkade jama ning p 51 koosmõjul jäi 8 punkti meil võtmata aga sellest hoolimata olime ületanud ennast ja väga rahul saavutusega.

21 mai 2013

EMV lühirada

Kui EMV lühirada oli joostud juba 128m, olin sunnitud esimesel 3m tõusul tõdema, et mootoril on hammasrihm katki läinud. Liikumine metsas tähendas seda, et kõik tõusud ületati jalutades valusate lihastega ja mõni pikem jooksuetapp palistati käimissammudega. Päeva lõpuks panin asjatundmatu diagnoosi, et mees on alavormis. Mida me sellest päevast õpime - järsem mägi on aeglasem. Pettuda võib alati uuesti ja uuesti.

11 aprill 2013

Dirty Eit* XT talverogainil

Võistluspäeva hommikul jõuame staapi mõistlikul ajal. Meil on aega veel materjalid välja võtta, kaasvõistlejaid silmata ja võistlusriietele viimast aerodünaamilist lihvi anda. Liigume kergel sammul stardialasse, mis asub 500m parklast eemal ning alles seal meenub mulle ühel hetkel, et mobiiltüüpi telefon jäi kaasa võtmata. Kiired ajuragistamise liigutused, kuid ei suuda kuidagi põhistada ideed minna sellele parklasse järele, seega stardime ilma mobiilita. Tema ei tea seda, pole vaja asjatut** ärevust tekitada.
10 min enne starti antakse kaardid kätte, kiirelt haaran lennult endale näo ette, et tegelen rajaplaneeringuga - tegelikult olen 110% usaldanud selle tähtsa tegevuse võistkonnakaaslase kätte, kes enda noorest east hoolimata ja vähemate kogemuste kiuste planeerib täpse raja, mis väga hästi võtab arvesse me liikumiskiirust ja muid pehmeid faktoreid.

Alguses liigume naeratus näol, tempo on paras. Esimene tõrge tuleb punkti 33 minekul, kus peale maanteed ei olegi ees ootamas teed vaid lumi on põlvini. Haak pisut paremale ja seal saab mööda teed liikuda. Metsaalused on lumised, seda on liiga palju. Mõtlen sel hetkel, et laevad jäätuvad aeglaselt...

Peale punkti nr 34 on teepeale välja jõudes mõttepaus. Arutame variante kaua aga jätkame siiski kp32 suunas. Peale punkti tuleb kirjatüki autoril "iilgav" idee: võtame kp51 ära. Sellest sai meil konkurentsitult aeglaseima min/km ajaga etapp. Põllul justkui oli koorik aga ilmselt oli massipiirang seadmata, vajusin mats-mats iga sammuga läbi, samal ajal kui K taga justkui liblikana lendles lumisel väljal. Edasi on teed siiski etemad, saab teha jooksuliigutusi ja kp 58 tuleb lihtsalt. Sel hetkel tundub mõistlik plaan, et ma rohkem uusi ideid punktide läbimise osas ei paku. Kp 42 jätame vahele kuna eelnenud sumpamine lumes ei ole liiga positiivselt mõjunud Brenti toornafta hinnale ja piiratud energiaressursile. Kp 58-42 vahel jalutab mööda teed keskealine paar koeraga. Või siis koer nendega. Vahet ei ole, sest kumbki ei paista eriti teise tegemistest välja tegevat. Esimesena pöörab meile tähelepanu 4-jalgne sõber, tehes seda kihvade välkudes ründavas asendis. Kiire ja kõva röögatus omanike suunas päästab olukorra, kes viisakalt vabandades piiravad koera innukust mu säärelihasega tutvust teha. Ütlen neile, et ei ole midagi aga samas jätan "#€£!* ja ;@&% lausumata. Ees on pikk sirge 43 suunas. Tunnen, et jõud hakkab raugema, mage talvine ettevalmistus annab tunda kuid liigutud on alles 2h. Tangin end energeetiliselt ja jätkame siiski sörkides-kaaslane on silmnähtavalt parema minekuga. Sätin järgmisesse punkti minnes end temataha peitu. Ümisen endamisi, et ninalõõr on umbes, tossud lumised, püüan meenutada kus seda laulujuppi viimati kuulsin-meenub et see oli talvise xdreami ajal Ebaveres.

Punktis 35 täiendan taaskord energiavarusid, kõik on justkui ok aga umbes poolel maal punkti 52 saab ootamatult energia lihtalt otsa. Tuleb haamer, tuleb ka alasi. Jätkan sammudes, jalg lihtsalt keeldub jooksusammu tegemast. K ees (asukoha mõttes siiski taga) on piinlik kuid mis parata-mees lihtsalt ei jaksa. Jalutades tangin end geeli ja spordivedelikuga. Peale punkti 52 hakkab mingil hetkel imendumisprotsess tööle, süsivesikud teevad oma töö ja tunnen pisut jõudu jalgadesse naasevat. Jookseme. Kp 52 ja 57 vahel tuleb vastu Lauri Leppik, kelle näos on ootamatu grimass. Ergutan teda, kuid on näha, et tänaseks on heelium õhupallist välja lastud. Veidi plähmerdame kp 57 juures, joogipunkt ja ergutusmöla tõmbavad vägisi üle maantee joogilaua suunas kuigi kp on meil veel võtmata. Joogilauast võtan 2 topsi leiget spordijooki. Pisut jaksan veel. Morsk on ka loom.

Edasi liigume kp 24 suunas. Punkti jõudes vaatan kella ja eesootavat rada. Ilmselgelt me kõiki punkte enam võtta ei jõua kuid sirge tagasijooks finishisse ei tundu ka just päevapakkumisena. Saab, mis saab ja jätkame sörkides kp 56 suunas. Enne punkti hoomame eemalt tiimi nr 70, kes jäi meile varem korduvalt rajal ette. Tekib lisamotivaator, uus eesmärk leitud, kellest vaja mööduda. Tädi Anni kohviku punkti nr 56 võtame hoogsalt ja jätkame eesliikujate jälitamist. Sammhaaval libiseb selg ligemale, Iirise kohviku juures pääsen ühest konkurendist mööda, teine liigub ees kerge sammuga. Punkti 25 juures tundub, et eesliikuja on liiga kerge sammuga teel, tahab juba punktist täitsa mööda joosta või sihib Selverist Walteri pilsnerit, ei tea. Tagant tulev võistkonnakaaslane hõikab talle üle Vabaduse puiestee ja kaaslane teeb 90kraadise pöörde punkti 25 suunas. Ühtlasi pääseme sellest tiimist mööda.
Ees ootab küll tuttav tee finishi suunas kuid Anni kohvikust alates jooksen aurude peal. Või tahtejõu ettekujutuse najal. Jalad on igatahes täiesti jaksuvabad. Männiku tee, Järve Selver, ristmik, Järve mets. Kp 20 on täpselt seal kus aiman seda olevat, nüüd on vaid kojujooks. Variant viib meid mööda terviserada, kus kõik kurvid on tuttavad aga lihtsalt ei jaksa. Ainsaks motivaatoriks on võistkonnakaaslane, kelle ees ei saa häbisse jääda ja see sunnib mind edasi liikuma. 100m enne lõppu lööb kiskjainstinkt välja, jaksab veel ühest võistkonnast mööda manööverdada ja ongi pikk trenn seljataga. Aega jäi veel napilt poolteist minutit varuks.
XT Talverogain
Igatahes rada mulle meeldis, oli hea liikuda looduses, sest Nõmme-Hiiu tänavad on niisamagi tuttavad ja mööda tänavaid jooksmiseks ei ole vaja võistlema tulla. Loodus on see, mis kutsub. Taaskord õnnestus ajaliselt meil rajaplaneering. Kuigi mööda tänavaid joostes oleks veidi rohkem punkte kogunud, siis teisalt oleks ilmselt saadud nauding ka sellevõrra magedam olnud. Teine kord teises kohas tegutseb teistmoodi. Aitäh K :)

* Lihtne kõlaline otsetõlge tiimi numbrist
** Eelduslikult linnavõistlusel vaja ei lähe aga üks ebameeldiv kogemus õpetas, et telefon võiks siiski alati kaasas olla. Tegelik kaalutlemine otsuse üle oli hoomatavalt pikem, kui nende kahe tärni siia kirjutamine :)

15 märts 2013

sadakolm

mitte 103,0 MHz ega muud tehnilist vaid selline number on käesoleva aasta trennipäeviku jooksulahtris. Murettekitavalt vähe arvestades peatselt saabuvat 4h võistlust enese ja veel tugevama tiimikaaslasega. Aerodünaamilised viimistused pole soovitud moel vilja kandnud, tuult on tunnelis vähe olnud, moosi pudupeal liiga palju jne. Homme seon kapronnööriga si-pulga ümber randme ja lähen teen pika jooksutrenni, Icebug on praeguste tee ja ilmaoludega hea jalats (kuigi ka Roclite jalats sai oma omaduste tõttu kuuldavasti ainult kiidusõnu).

22 veebruar 2013

Piklik jahutoote(br)pänd

Kõrsikud ei suuda midagi lausuda, isegi "ei" mitte-ilmselt pole neil eitamise faas käsil. Mõtisklen siin  juba tükk aega ühe eksistentsiaalse küsimuse üle, et ok, seal on Bonzo ja Jaan Pehk aga mida teeb seal Aavo Sarap??? Umbes nagu panna Justin Bieber Terminaatori filmi noort Connorit mängima :) Aga lugu on hea. Me gusta.

15 jaanuar 2013

Nike Winter Xdream Ebaveres

Ninalõõr on umbes, tossud porised...
Pühapäeva hommikul üks korralik kausitäit putru kerre ja teekond Ebavere suunas võis alata. Talvine Xdream ootas. Meie võistkond oli seekord pisut ebatavalises soolises koosseisus, 2m+n asemel oli m+2n. Juba matemaatikaõpetaja U.Soolepp rääkis meile, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast :)

Ebeveres oli ok ilm, kõigest 7 kraadi külma. Autost väljudes oli muidugi tunne, et pigem võiks ikka seal edasi olla.

Sel ajal kui tüdrukud enne starti rada planeerisid, lõpetasin ma viimased ettevalmistused. Mitmed võistlused on näidanud, et kui K. tegeleb raja planeerimisega, siis minul ei ole põhjust seal midagi muuta, pigem arutame üksikuid nüansse. Nii ka seekord, kus K. ja A. leidsid hea lahenduse.

Kõrvalolevalt kaardilt, mille laenasin Etsi blogist, on näha meie planeering, tüdrukud plaanisid raja läbida esmalt samamoodi Etsi tiimiga kuid lõpuks tegime ringi siiski päripäeva. Kp 59-57 läksime veidi teistmoodi, ehk siis punktist põhjasuunas mööda seljandikku alla ja vasakule mööda sihti üle lageda. Üks erisus oli kaardil kujutatuga veel, nimelt jätsime välja ühe punkti (kp 46). Sellest oli äärmiselt kahju, kuna veidi aega hiljem tundus, et ilma probleemideta oleksima nii ajaliselt kui füüsiliselt selle punkti jõudnud võtta. Ja sel hetkel kui tundus, et oleksime jõudnud siiski seda ära võtta, ei tulnud enam kõnealla jutt, et jätaks veel mõne punkti välja (kp 59) kuigi oli ka selliseid mõtteid verbaliseeritud kujul kuulda.
Paar rasket hetkel oli rajal, kp-s 51 võtsin viimase geeli, sealt kp 50 ja 48 vahel liikudes olin täiesti küpse ploom. K läks ees reipa sammuga, A järel, vaevu jõudsin piigadega sammu pidada. Õnneks vahetult pealt kp 48 hakkas geeli mõju avalduma ning sealt edasi oleks minupoolest ainult joosta :) Üllatav kui kiiresti võib enesetunne muutuda. Ka kõik seisakud, mille tegime kas jõuvarude täiendamiseks või joomiseks tähendasid seda, et paari minutiga hakkas kehal juba külm.
Ninalõõr on umbes, tossud porised...

Seljakotiga kaasavõetud joogisüsteem ning tagavaraks mõeldud joogipunsu toimisid täpselt vastupidi: joogisüsteemil külmus kraan kiirelt ära ja seda joomiseks kasutada ei saanud. Kui punsu sa tühjaks, siis ainsaks võimaluseks jäi seljakotis oleval joogisüsteemil kork maha keerata ja täitmise avast juua võtta.

Küll aga on talvine seiklussport lisaülesandega, milleks oli kas soojakutest tehtud hotellitoast kp võtmine, päästetorni laealla pandud kp võtmine või kaldu olema konteineri seest kp võtmine, oluliselt igavam kui suvine -  lumes on teiste tiimide sissetrambitud jäljed sees ja eksimisvõimalust praktiliselt ei ole, jäljed viivad alati otse punkti välja. Suvel saab olulisemalt enam erinevaid liikumisvariante kasutada ja punkte ka rohkem otsida :)

Ühest küljest on alati mõnus finishisse jõuda, mõnus väsimuse tunne on valdav kuid seekord lisandus sellele kripeldamine võtmata jäänud punkti pärast.
Ninalõõr on umbes, tossud porised...

Tulemused.

14 jaanuar 2013

Sise-o Kuusalus

Sissejuhatus

Formaadiks oli laubä Kuusalu spordihoones teatatud olema öine sise-o aga kuivõrd võistlus algas juba kell 18, siis ööst on vara rääkida ja piirduda võiks lihtsalt pime-o'ga. Või õhtu-o'ga. 
Pealinnast startides näitas Gorilla -kümme külmakraadi, Kuusallu jõudes oli elavhõbeda sammas vajunud -15 kraadile. Hea, et sise-o-d väljas ei peetud, sest oli ikka päris vastikult külm.

Enne algust

Mingid rituaalid toimetatud ja oligi aeg startida. Esimesest ega teisest jooksust midagi säravat peale särava otsmikulambi välja tuua ei ole. Esimese jooksu esimese punniga plähmerdasin end kusagil kõrvalasuva Grossi toidukaupluse müügisaali, ega midagi ei taibanud. Algus oli raske, edasi sai minna ainult kergemaks, vähemalt nii mulle tundus sel hetkel. Minu kasutatav o-tehnika nägi välja sedasi, et jooksin koridori lõpuni, seisatasin, vaatasin kaarti, et kuhu ma minema pean, jooksin järgmise koridori lõpuni või treppideni ja siis üritasin 2d vaatest manada 3d pilti mõistmaks, kuhu see trepp teiselt korruselt välja viib, kui ta esimesele korrusele jõuab. Ja trepist allajõudest mõistagi seisatasin, sest olukord oli uus ja vaja oli selgusele jõuda, kus ma nüüd olen. Ilmselt oleks palju viljakam olnud tehnika, kus pidevalt ollakse kas nina kaardis kinni ehk teatakse koguaeg kus ollakse ja kuhu minnakse või mis veel kiirem-jäetakse teekond meelde, kuhu vaja joosta ja siis patsi lehvides tiritakse pidevalt parimaid etapiaegasid. Pean möönma, et sellise kiire läbimiseni on mul veel pikk tee minna.

Vahepala

Esimene jooks peetud ja meelehärm Värska mineraalveega kurgust alla kulistatud. Teise jooksu stardiproto näitas, et stardin vahetult enne põhikonkurenti. Latti ei saa alla lasta ja konkurentideks tuleb valida kodanikke, kelle alistamine temale sobivas keskkonnas oleks väike saavutus. Mõttena tundus see päris vaffa. Süütasin otsalambi ja valmistusin teiseks etteasteks. Andsin Tarmole lõõpides teada, et ootan teda spordisaali eeskoja uste juures, sest nii edenen nagunii kiiremini.

Kulminatsioon

Teine jooks algas fiaskoga - tahtsin haarata kaardi aga kuna nad olid asetatud lihtsalt toolile pikali, siis ei saanud haaret kaardist ja liikusin paar sammu toolist mööda ilma kaardita. Teine katse: naasen kaardi juurde, mis oli maha kukkunud, tahan seda haarata, kuid endiselt ei saa head haaret kaardist ja taaskord taaskord paar tühja sammu. Ilmselt soojenduseks oleks sellest kahest nurjunud üritusest ristsammuga sahmides täiesti piisanud. Kolmas katse: naasen kaardi juurde, võtan selle ilusti pihku ja hakkan jooksma, ühtlasi loodan, et kohtunikud on paksu nahaga ja sajatustest välja ei tee. Peale kümmetkond meetrit jõuan k-punkti eeskoja uste juures ja seisatun - mitte muffigi ei saa aru, kuidas esimesse punkti saab. Menetlen seda teemat piisavalt kaua, sest kui liikuma hakkan ja 5m kaugusele treppideni jõuan, siis möödub minust kindla ja kiire sammuga Tarmo, kes oli startinud 30sek peale mind. Ausõna, ma ei teinud seda meelega. Edasi läks kõik nii nagu lõõpides olin pakkunud. Peale teist jooksu hakkan seda maja ja läbipääsu treppe meenutama ning korraga saab kõik palju selgemaks - oleks kolmas jooks veel siis piisaks pilgust kaardile ja juba teaks enamvähem kus punkt asub ja kuidas sinna saab. Kindlasti on alguses eelis nendel kes varasema koolitee või võistluste tõttu on seal eelnevalt mööda koridore jooksnud. Paraku tuleb umbes aastajagu seda kolmandat jooksu oodata... Kummutan Värskat ja mõtlen, et ehk järgmine kord õnnestub paremini. Vaadates saalis ringi ja tulemustelehte, siis tuleb tõdeda, et seal oli märksa nägusamaid ja kiiremaid ka kui mina - medalid saavutasid õiged inimesed ;)

Eesriie

Peale kahte pingutust saab pisut jaheda veega basseinis ujuda, saunatada kuumas saunas jms. Teekond pealinna tagasi möödub liiga kiirelt. Kodulinn võtab vastu juba märksa vähemate külmakraadidega kui Kuusalu.

Meeste esimese jooksu kaart. Teise jooksu kaart.