15 jaanuar 2013

Nike Winter Xdream Ebaveres

Ninalõõr on umbes, tossud porised...
Pühapäeva hommikul üks korralik kausitäit putru kerre ja teekond Ebavere suunas võis alata. Talvine Xdream ootas. Meie võistkond oli seekord pisut ebatavalises soolises koosseisus, 2m+n asemel oli m+2n. Juba matemaatikaõpetaja U.Soolepp rääkis meile, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast :)

Ebeveres oli ok ilm, kõigest 7 kraadi külma. Autost väljudes oli muidugi tunne, et pigem võiks ikka seal edasi olla.

Sel ajal kui tüdrukud enne starti rada planeerisid, lõpetasin ma viimased ettevalmistused. Mitmed võistlused on näidanud, et kui K. tegeleb raja planeerimisega, siis minul ei ole põhjust seal midagi muuta, pigem arutame üksikuid nüansse. Nii ka seekord, kus K. ja A. leidsid hea lahenduse.

Kõrvalolevalt kaardilt, mille laenasin Etsi blogist, on näha meie planeering, tüdrukud plaanisid raja läbida esmalt samamoodi Etsi tiimiga kuid lõpuks tegime ringi siiski päripäeva. Kp 59-57 läksime veidi teistmoodi, ehk siis punktist põhjasuunas mööda seljandikku alla ja vasakule mööda sihti üle lageda. Üks erisus oli kaardil kujutatuga veel, nimelt jätsime välja ühe punkti (kp 46). Sellest oli äärmiselt kahju, kuna veidi aega hiljem tundus, et ilma probleemideta oleksima nii ajaliselt kui füüsiliselt selle punkti jõudnud võtta. Ja sel hetkel kui tundus, et oleksime jõudnud siiski seda ära võtta, ei tulnud enam kõnealla jutt, et jätaks veel mõne punkti välja (kp 59) kuigi oli ka selliseid mõtteid verbaliseeritud kujul kuulda.
Paar rasket hetkel oli rajal, kp-s 51 võtsin viimase geeli, sealt kp 50 ja 48 vahel liikudes olin täiesti küpse ploom. K läks ees reipa sammuga, A järel, vaevu jõudsin piigadega sammu pidada. Õnneks vahetult pealt kp 48 hakkas geeli mõju avalduma ning sealt edasi oleks minupoolest ainult joosta :) Üllatav kui kiiresti võib enesetunne muutuda. Ka kõik seisakud, mille tegime kas jõuvarude täiendamiseks või joomiseks tähendasid seda, et paari minutiga hakkas kehal juba külm.
Ninalõõr on umbes, tossud porised...

Seljakotiga kaasavõetud joogisüsteem ning tagavaraks mõeldud joogipunsu toimisid täpselt vastupidi: joogisüsteemil külmus kraan kiirelt ära ja seda joomiseks kasutada ei saanud. Kui punsu sa tühjaks, siis ainsaks võimaluseks jäi seljakotis oleval joogisüsteemil kork maha keerata ja täitmise avast juua võtta.

Küll aga on talvine seiklussport lisaülesandega, milleks oli kas soojakutest tehtud hotellitoast kp võtmine, päästetorni laealla pandud kp võtmine või kaldu olema konteineri seest kp võtmine, oluliselt igavam kui suvine -  lumes on teiste tiimide sissetrambitud jäljed sees ja eksimisvõimalust praktiliselt ei ole, jäljed viivad alati otse punkti välja. Suvel saab olulisemalt enam erinevaid liikumisvariante kasutada ja punkte ka rohkem otsida :)

Ühest küljest on alati mõnus finishisse jõuda, mõnus väsimuse tunne on valdav kuid seekord lisandus sellele kripeldamine võtmata jäänud punkti pärast.
Ninalõõr on umbes, tossud porised...

Tulemused.

14 jaanuar 2013

Sise-o Kuusalus

Sissejuhatus

Formaadiks oli laubä Kuusalu spordihoones teatatud olema öine sise-o aga kuivõrd võistlus algas juba kell 18, siis ööst on vara rääkida ja piirduda võiks lihtsalt pime-o'ga. Või õhtu-o'ga. 
Pealinnast startides näitas Gorilla -kümme külmakraadi, Kuusallu jõudes oli elavhõbeda sammas vajunud -15 kraadile. Hea, et sise-o-d väljas ei peetud, sest oli ikka päris vastikult külm.

Enne algust

Mingid rituaalid toimetatud ja oligi aeg startida. Esimesest ega teisest jooksust midagi säravat peale särava otsmikulambi välja tuua ei ole. Esimese jooksu esimese punniga plähmerdasin end kusagil kõrvalasuva Grossi toidukaupluse müügisaali, ega midagi ei taibanud. Algus oli raske, edasi sai minna ainult kergemaks, vähemalt nii mulle tundus sel hetkel. Minu kasutatav o-tehnika nägi välja sedasi, et jooksin koridori lõpuni, seisatasin, vaatasin kaarti, et kuhu ma minema pean, jooksin järgmise koridori lõpuni või treppideni ja siis üritasin 2d vaatest manada 3d pilti mõistmaks, kuhu see trepp teiselt korruselt välja viib, kui ta esimesele korrusele jõuab. Ja trepist allajõudest mõistagi seisatasin, sest olukord oli uus ja vaja oli selgusele jõuda, kus ma nüüd olen. Ilmselt oleks palju viljakam olnud tehnika, kus pidevalt ollakse kas nina kaardis kinni ehk teatakse koguaeg kus ollakse ja kuhu minnakse või mis veel kiirem-jäetakse teekond meelde, kuhu vaja joosta ja siis patsi lehvides tiritakse pidevalt parimaid etapiaegasid. Pean möönma, et sellise kiire läbimiseni on mul veel pikk tee minna.

Vahepala

Esimene jooks peetud ja meelehärm Värska mineraalveega kurgust alla kulistatud. Teise jooksu stardiproto näitas, et stardin vahetult enne põhikonkurenti. Latti ei saa alla lasta ja konkurentideks tuleb valida kodanikke, kelle alistamine temale sobivas keskkonnas oleks väike saavutus. Mõttena tundus see päris vaffa. Süütasin otsalambi ja valmistusin teiseks etteasteks. Andsin Tarmole lõõpides teada, et ootan teda spordisaali eeskoja uste juures, sest nii edenen nagunii kiiremini.

Kulminatsioon

Teine jooks algas fiaskoga - tahtsin haarata kaardi aga kuna nad olid asetatud lihtsalt toolile pikali, siis ei saanud haaret kaardist ja liikusin paar sammu toolist mööda ilma kaardita. Teine katse: naasen kaardi juurde, mis oli maha kukkunud, tahan seda haarata, kuid endiselt ei saa head haaret kaardist ja taaskord taaskord paar tühja sammu. Ilmselt soojenduseks oleks sellest kahest nurjunud üritusest ristsammuga sahmides täiesti piisanud. Kolmas katse: naasen kaardi juurde, võtan selle ilusti pihku ja hakkan jooksma, ühtlasi loodan, et kohtunikud on paksu nahaga ja sajatustest välja ei tee. Peale kümmetkond meetrit jõuan k-punkti eeskoja uste juures ja seisatun - mitte muffigi ei saa aru, kuidas esimesse punkti saab. Menetlen seda teemat piisavalt kaua, sest kui liikuma hakkan ja 5m kaugusele treppideni jõuan, siis möödub minust kindla ja kiire sammuga Tarmo, kes oli startinud 30sek peale mind. Ausõna, ma ei teinud seda meelega. Edasi läks kõik nii nagu lõõpides olin pakkunud. Peale teist jooksu hakkan seda maja ja läbipääsu treppe meenutama ning korraga saab kõik palju selgemaks - oleks kolmas jooks veel siis piisaks pilgust kaardile ja juba teaks enamvähem kus punkt asub ja kuidas sinna saab. Kindlasti on alguses eelis nendel kes varasema koolitee või võistluste tõttu on seal eelnevalt mööda koridore jooksnud. Paraku tuleb umbes aastajagu seda kolmandat jooksu oodata... Kummutan Värskat ja mõtlen, et ehk järgmine kord õnnestub paremini. Vaadates saalis ringi ja tulemustelehte, siis tuleb tõdeda, et seal oli märksa nägusamaid ja kiiremaid ka kui mina - medalid saavutasid õiged inimesed ;)

Eesriie

Peale kahte pingutust saab pisut jaheda veega basseinis ujuda, saunatada kuumas saunas jms. Teekond pealinna tagasi möödub liiga kiirelt. Kodulinn võtab vastu juba märksa vähemate külmakraadidega kui Kuusalu.

Meeste esimese jooksu kaart. Teise jooksu kaart.