11 aprill 2013

Dirty Eit* XT talverogainil

Võistluspäeva hommikul jõuame staapi mõistlikul ajal. Meil on aega veel materjalid välja võtta, kaasvõistlejaid silmata ja võistlusriietele viimast aerodünaamilist lihvi anda. Liigume kergel sammul stardialasse, mis asub 500m parklast eemal ning alles seal meenub mulle ühel hetkel, et mobiiltüüpi telefon jäi kaasa võtmata. Kiired ajuragistamise liigutused, kuid ei suuda kuidagi põhistada ideed minna sellele parklasse järele, seega stardime ilma mobiilita. Tema ei tea seda, pole vaja asjatut** ärevust tekitada.
10 min enne starti antakse kaardid kätte, kiirelt haaran lennult endale näo ette, et tegelen rajaplaneeringuga - tegelikult olen 110% usaldanud selle tähtsa tegevuse võistkonnakaaslase kätte, kes enda noorest east hoolimata ja vähemate kogemuste kiuste planeerib täpse raja, mis väga hästi võtab arvesse me liikumiskiirust ja muid pehmeid faktoreid.

Alguses liigume naeratus näol, tempo on paras. Esimene tõrge tuleb punkti 33 minekul, kus peale maanteed ei olegi ees ootamas teed vaid lumi on põlvini. Haak pisut paremale ja seal saab mööda teed liikuda. Metsaalused on lumised, seda on liiga palju. Mõtlen sel hetkel, et laevad jäätuvad aeglaselt...

Peale punkti nr 34 on teepeale välja jõudes mõttepaus. Arutame variante kaua aga jätkame siiski kp32 suunas. Peale punkti tuleb kirjatüki autoril "iilgav" idee: võtame kp51 ära. Sellest sai meil konkurentsitult aeglaseima min/km ajaga etapp. Põllul justkui oli koorik aga ilmselt oli massipiirang seadmata, vajusin mats-mats iga sammuga läbi, samal ajal kui K taga justkui liblikana lendles lumisel väljal. Edasi on teed siiski etemad, saab teha jooksuliigutusi ja kp 58 tuleb lihtsalt. Sel hetkel tundub mõistlik plaan, et ma rohkem uusi ideid punktide läbimise osas ei paku. Kp 42 jätame vahele kuna eelnenud sumpamine lumes ei ole liiga positiivselt mõjunud Brenti toornafta hinnale ja piiratud energiaressursile. Kp 58-42 vahel jalutab mööda teed keskealine paar koeraga. Või siis koer nendega. Vahet ei ole, sest kumbki ei paista eriti teise tegemistest välja tegevat. Esimesena pöörab meile tähelepanu 4-jalgne sõber, tehes seda kihvade välkudes ründavas asendis. Kiire ja kõva röögatus omanike suunas päästab olukorra, kes viisakalt vabandades piiravad koera innukust mu säärelihasega tutvust teha. Ütlen neile, et ei ole midagi aga samas jätan "#€£!* ja ;@&% lausumata. Ees on pikk sirge 43 suunas. Tunnen, et jõud hakkab raugema, mage talvine ettevalmistus annab tunda kuid liigutud on alles 2h. Tangin end energeetiliselt ja jätkame siiski sörkides-kaaslane on silmnähtavalt parema minekuga. Sätin järgmisesse punkti minnes end temataha peitu. Ümisen endamisi, et ninalõõr on umbes, tossud lumised, püüan meenutada kus seda laulujuppi viimati kuulsin-meenub et see oli talvise xdreami ajal Ebaveres.

Punktis 35 täiendan taaskord energiavarusid, kõik on justkui ok aga umbes poolel maal punkti 52 saab ootamatult energia lihtalt otsa. Tuleb haamer, tuleb ka alasi. Jätkan sammudes, jalg lihtsalt keeldub jooksusammu tegemast. K ees (asukoha mõttes siiski taga) on piinlik kuid mis parata-mees lihtsalt ei jaksa. Jalutades tangin end geeli ja spordivedelikuga. Peale punkti 52 hakkab mingil hetkel imendumisprotsess tööle, süsivesikud teevad oma töö ja tunnen pisut jõudu jalgadesse naasevat. Jookseme. Kp 52 ja 57 vahel tuleb vastu Lauri Leppik, kelle näos on ootamatu grimass. Ergutan teda, kuid on näha, et tänaseks on heelium õhupallist välja lastud. Veidi plähmerdame kp 57 juures, joogipunkt ja ergutusmöla tõmbavad vägisi üle maantee joogilaua suunas kuigi kp on meil veel võtmata. Joogilauast võtan 2 topsi leiget spordijooki. Pisut jaksan veel. Morsk on ka loom.

Edasi liigume kp 24 suunas. Punkti jõudes vaatan kella ja eesootavat rada. Ilmselgelt me kõiki punkte enam võtta ei jõua kuid sirge tagasijooks finishisse ei tundu ka just päevapakkumisena. Saab, mis saab ja jätkame sörkides kp 56 suunas. Enne punkti hoomame eemalt tiimi nr 70, kes jäi meile varem korduvalt rajal ette. Tekib lisamotivaator, uus eesmärk leitud, kellest vaja mööduda. Tädi Anni kohviku punkti nr 56 võtame hoogsalt ja jätkame eesliikujate jälitamist. Sammhaaval libiseb selg ligemale, Iirise kohviku juures pääsen ühest konkurendist mööda, teine liigub ees kerge sammuga. Punkti 25 juures tundub, et eesliikuja on liiga kerge sammuga teel, tahab juba punktist täitsa mööda joosta või sihib Selverist Walteri pilsnerit, ei tea. Tagant tulev võistkonnakaaslane hõikab talle üle Vabaduse puiestee ja kaaslane teeb 90kraadise pöörde punkti 25 suunas. Ühtlasi pääseme sellest tiimist mööda.
Ees ootab küll tuttav tee finishi suunas kuid Anni kohvikust alates jooksen aurude peal. Või tahtejõu ettekujutuse najal. Jalad on igatahes täiesti jaksuvabad. Männiku tee, Järve Selver, ristmik, Järve mets. Kp 20 on täpselt seal kus aiman seda olevat, nüüd on vaid kojujooks. Variant viib meid mööda terviserada, kus kõik kurvid on tuttavad aga lihtsalt ei jaksa. Ainsaks motivaatoriks on võistkonnakaaslane, kelle ees ei saa häbisse jääda ja see sunnib mind edasi liikuma. 100m enne lõppu lööb kiskjainstinkt välja, jaksab veel ühest võistkonnast mööda manööverdada ja ongi pikk trenn seljataga. Aega jäi veel napilt poolteist minutit varuks.
XT Talverogain
Igatahes rada mulle meeldis, oli hea liikuda looduses, sest Nõmme-Hiiu tänavad on niisamagi tuttavad ja mööda tänavaid jooksmiseks ei ole vaja võistlema tulla. Loodus on see, mis kutsub. Taaskord õnnestus ajaliselt meil rajaplaneering. Kuigi mööda tänavaid joostes oleks veidi rohkem punkte kogunud, siis teisalt oleks ilmselt saadud nauding ka sellevõrra magedam olnud. Teine kord teises kohas tegutseb teistmoodi. Aitäh K :)

* Lihtne kõlaline otsetõlge tiimi numbrist
** Eelduslikult linnavõistlusel vaja ei lähe aga üks ebameeldiv kogemus õpetas, et telefon võiks siiski alati kaasas olla. Tegelik kaalutlemine otsuse üle oli hoomatavalt pikem, kui nende kahe tärni siia kirjutamine :)