28 oktoober 2013

Libe hunt

Pole pikalt pikalt kirjutanud, lühidalt ka ammu mitte. Milles asi? Vot ei teagi, vaimu pole peal. Aegajalt on lihtsam teiste blogisid lugeda kui ise kirjutada. Seekord on aegajalt veninud kuidagi liiga pikaks.
Alustuseks kirjutaks viimasest võistlusest ehk sügisesest Libahundi etapist Viimsis, mis küll pideva kallanud vihma järgi muutus maastikul Libedaks hundiks. Viimsisse jõudsime veidi enne kaartide jagamist, rajaplaneeringu viisime läbi autos, mitte koolihoones. Nagu tavaks saanud, siis kondikava paneb paika K ja pärast arutame koos. Taaskord oli rajaplaneering meie võimete kohaselt tehtud aga väikese positiivse lisaeelarve tegime täiesti ootamatu sündmuse tõttu. Algas võistlus hästi, kerge sörgiga esimesse punkti, kuna erinevalt Xdreamist peab märke tegema vaid tiimist üks osaleja, siis on punktis ka vähem trügimist. Stardiülesanne topokaardiga punktide otsingul läks lihtsalt, kiirelt olime juba esimese lisaülesande kp 83 suunas teel. Lisaülesandeks oli vee toomist ämbritega tiigist ja seejärel vesi ämbrist kinnihoidmata teise ämbrisse ümber valada. Sooritus oli aktsepteeritud kohe esimesel katsel, jooks jätkus. Esimene lisaeelarve tekkis punktis 95, kus 6. täiendava punkti läbimiseks oleks pidanud kanuutama saarele ning tagasi. Kiire kalkulatsioon ja tiimiarutelu ja tulemuseks see, et umbes 20 minutit vihmas ja tugevas tuules kanuutamine 6 punkti teenimiseks ei tasu end ära ja jooksime hoopis edasi punkt 35 suunas. Kogu võidetud aeg ähvardas vahetult peale punkti 35 kaduda, kus K. väänas jala väikeses peidetud augus ära kuid õnneks midagi tõsisemat seekord ei olnud. Teise lisaeelarve võtsime vastu lisaülesande punktis 80, kus pidi sihvkasid koorima ja sisu topsi panema. Kui kooritud oli 8 minutit ja topsist täitunud max kolmandik, võtsime kaasvõistlejate tiimi Inxi ja Kärdi mahitusel vastu otsuse edasi joosta, sest ajaline kulutus 4 punkti teenimiseks lisaülesande sooritamiseks ei olnud seda väärt, eriti kui olime just varem võtnud plaanivälise punkti 48 ehk saime umbes 8min ajakaotusega sama punktisumma kätte. Lisaülesannetest niipalju, et minu arvates ei ole mõtet teha selliseid lisaülesandeid, mis võtavad ebamõistlikult palju aega. Näiteks kas on mõtet saata siukese koerailmaga võistlejad kanuutama 15-20 minutiks, kui selle ajaga suudetakse joosta 2-3 km, veel hullem oli olukord sihvkade punktis kus rattaraja läbijad oleks pidanud 20min ülesannet sooritama - 20 minutiga sõidetakse umbes 8km, mis on väga pikk maa. Ühesõnaga lisaülesannete sooritamine võttis aega ebaproportsionaalselt palju ja andis liiga vähe punkte, ülesande sooritamiseks kulunud aeg ei tasunud end neid kahes punktis kindlasti ära, sest selle ajaga jõudis mujalt väärtuslikemaid punkte võtta.
Edasi tegime enda teekonna ümber, suundusime kaardi põhja- ja edelaosasse, mille muidu oleks välja jätnud. Rada planeerides saime kokku esmalt 121 punkti, seda koos lisaülesannetega aga tänu nende mittesooritamisele ja ümberplaneerimisele saime tunduvalt enam :)
Kaardi kõige üleval otsas punkti 53 võtmise järel ütlesin K-le, et samm on täitsa tönts. Õnneks tundus, et ka kaaslasel oli sama propleemi. Soome lahe ääres möllas tugev tuul, pisut jahe hakkas. Lohesurfarid möllasid punkt 70 juures, sealsamas sain rajameistrilt ja peakorraldajalt personaalse juhise, mida käsitletakse koosliikumisena, mille täitsin sõna-sõnalt :) Hea meelega oleks võtnud mõne valuvaigisti aga suures võistlustuhinas unustasin need enne starti joogikotti visata.
Mõni seik veel - punkt 51 oli poolsaar soos. Punkti minnes unustasin legendi vaadata, lihtsalt läksin kuhugi, väsimus oli teinud ka oma töö. Punktist juba 50m mööda jalutades hakkasin mõtlema, et miks ma siia tulin ja kus punkt olema peaks - juhe oli võrdlemisi koos. Sihvkade jama ning p 51 koosmõjul jäi 8 punkti meil võtmata aga sellest hoolimata olime ületanud ennast ja väga rahul saavutusega.